Mets kasvas juba enne inimest. Ning kukkus ümber ja mädanes ära, samuti ilma inimeseta. Pikas plaanis sõltub elurikkuse püsiminegi sellest, et puu vahepeal loomulikul teel ümber kukub ja sealsamas mullaks saab. Tähelepanu väärib, et seesama ringlus tagab ka inimeste sündimise, elamise ja võtab meid uuesti vastu, kui me sureme.

Looduse teemal sõna võttes on meil kõigil vaikimisi kohustus mõista, mis asi on loodus ilma inimeseta. Et tal on mingi ise hakkama saamise võrrand, mis ei sisaldagi meid. Loodusvarade võtmine ja nendega toimetamine on meile kindel vajadus. Selle kõrvalt pole aga paljud looduse iseväärtuse küsimust tõsiselt enda ette pannudki.

Miks see teema õpetajat puudutab?

Ma ise läksin keskkonnakorralduse taustaga kooli füüsikat õpetama vaikselt ka soovist seda looduse-inimese vastuolu laste kaudu tundma õppida. Et näha, kus nende mõte liigub. Sattusin ausa publiku ette, kuna enamik maapiirkonna noori puutuvad metsa majandamisega kokku oma pere või kogemuste kaudu ning Kalamaja suhtumist „igast murdunud oksast purskab verd” esineb harva.

Ilmselt on mõnelgi õpetajal koolis sama laadi huvi mängus. Kuna sellesse teemasse komistasin, tegutsen nüüd töö kõrvalt ka verinoores Eesti keskkonnahariduse ühingus (EKHÜ). Keskkonnaharidus on olnud põliselt loodusainete õpetajate kanda, mistõttu sobib Õpetajate Leht hästi avama küsimust, kellele ja miks EKHÜ tegutseb.

Esimesed sihid, mis meid liikumas hoiavad

Esimene väga sagedasti mainitud vajadus on keskkonnahariduse kvaliteedi parandamine ja seega ühingu liikmete koolitamine. Teiseks vaatame murega ühe langussuundumuses oleva rahastamisallika kokkukuivamist ning peaksime ühinguna tähelepanu juhtima võimalustele, kust see raha edaspidi tulema hakkab. Uurimine, otsustajate teavitamine, alternatiivide kasutuselevõtt peavad idee tasandilt välja mõlkuma ja tegevuseks saama.

Kaastulemusena kõigele eelnevale tekib üks selgem hääl, mis Eesti keskkonnaharijaid ehk liita suudab. Töö ja ühiste kogunemiste käigus liikmete suhtlus tiheneb – mõõtmatu, aga ülioluline väärtus. Lõpetan teooria osa ja nimetan EKHÜ esimesed reaalsed sammud eesmärkide suunas.

Ühing osaleb keskkonnahariduse tegevuskava 2019–2022 koostamises

Tegevuskava tehakse 2018. aasta jooksul. Igas töörühmas ning juhtrühmas on vähemalt üks EKHÜ esindaja. Kui kõigi rühmade koosseis kokku võtta, on EKHÜ üks kõige põhjalikumalt esindatud organisatsioon tegevuskava koostamises.

Esimesed töövoorud on läbi ning neist saadud kogemus annab põhjust loota, et Jäneda konverentsil valitud juhatuse arvamused annavad sellele kavale näo. Esitame EKHÜ listis jõudumööda ka üleskutseid, et juhatus saaks liikmete paremaist mõtteist tegevuskava koosolekutel kõnelda.

Ühing korraldab suveakadeemiat ja koolituste sarja

Iga endast lugupidav koosseis kohtub aeg-ajalt ka silmast silma. 2018. aastal pakub selleks suurepärase võimaluse esimest korda toimuv EKHÜ suveakadeemia. 17. ja 18. augustil Väätsal korraldataval suveakadeemial anname ühingu liikmetele võimaluse omavahel kogemusi jagada ja kutsume tarkuse jagajaid väljastpoolt. Lisaks selgitame moderaatori abiga välja ühingu jaoks olulised teemad, millega edasi minna.
Ühing on valmistanud ette ka süsteemse koolitusprogrammi keskkonnahariduse andjatele ning selle korraldajatele. Hariduskeskustes toimuvate kogemuskoolituste käigus jagatakse nii teadmisi, kogemusi kui ka metoodikaid. Hariduses on kogemuste vahetus üks tõhusamaid meetodeid. Kogen seda omal nahal koolis töötades ja sarnaseid sündmusi järjest läbides. Koolitusprogramm viiakse läbi positiivse rahastusotsuse korral.

Sa küsid, kas ühineda?

Esiteks ei kaota liige automaatselt midagi – ei aega, raha ega mõistust. Samas ujub ta endale olulises infomeres ning on väga varakult valdkonnas toimuvaga kursis. Liige saab osaleda neil koolitustel ja otsustes, mis temale huvi pakuvad. Aktivistil on võimalus lasta end koolitus-, tegevuskava või mõne murega seoses toimkonda haarata ning üritada enda parema teadmise järgi asju lahendada. Taas pole see kohustus, vaid võimalus.

Kahjuks leiame aega selliseks ühiskondlikult kasulikuks tööks harva, kuid tuleme tagasi artikli alguse juurde. Kontakt lastega annab ühtpidi trotsi ning teistpidi usku, et jääme selleks paigaks maailmas, kus inimesed teavad, mis loodus iseeneses tähendab. Mitte loodus kui ressurss, mille kasutajad me oleme, vaid loodus kui varandus, mille avastajad me oleme. Keskkonnahariduse inimesed on EAS-i turustajate tagalapataljon, kes vastutab, et udused rabakaadrid ja metsad on põhjusega Eestit tutvustavas reklaamklipis.

MTÜ Eesti Keskkonnahariduse Ühing

• Asutatud 25. oktoobril 2017.
• Liikmeid 83 (1. aprilli 2018 seisuga).
• Veeb https://www.keskkonnaharidus.ee/vorgustik/yhing/.
• Kontakt ekhyhing@gmail.com.

• Ühingusse kuuluvad loodusainete õpetajad, huvihariduse aktivistid, loodusgiidid ja teiste valdkondade esindajad, keda liidab soov muuta Eesti keskkonnaharidus tõhusamaks, märgatavamaks ning väärtustada inimesi, kes sellega tegelevad.
• Ühingu liikmete omavaheline suhtluskanal on meililist org.ekhy@lists.ut.ee.
• Ühingu liikmeks saab, kui täita veebilehelt leitav avalduse vorm ja saata see ühingu kontaktmeilile või paberil ühingu postiaadressil. Juhatuse kinnitatud uued liikmed liidetakse ka ühingu meililistiga.