Rakke robootikud on rühm aktiivseid noori Kesk-Eestis. Tavaliselt käime koos kaks korda nädalas. Iga kord jõuab kohale umbes 30 õpilast, teist niipalju käib meie juures aeg-ajalt uusi asju õppimas.
Meie põhiline robootikaringi päev, kus tegeleme robootikaga hilisõhtuni välja, on reede. Sinna tulevad ka õpilased teistest õppeasutustest, nagu näiteks Jõgevamaa gümnaasiumist, Nõo reaalgümnaasiumist, Koeru keskkoolist, Rakke Leevikese lasteaiast.
Meie robootikaringil on kolm juhendajat. Kogu aeg ja algusest lõpuni on meiega muusikaõpetaja Leelo Ambos. Temast ei jää aga maha meie oma kooli arvutiõpetaja Rain Sirel ning Koigi kooli õpetaja Velle Taraste, kes meid robootikaringis aitamas käib.
Huvitavamad asjad, mida oleme teinud
Võistlustel osalemine. Peamised võistlused on Robotex, First Lego League, First Lego League Junior, RoboMiku lahing ning mitmed kohalikud võistlused.
Robotex on meie teine laulupidu, seal oleme alati väljas 30–40 õpilasega. Kõige edukamad oleme olnud takistustega joonejärgimises ja mõttejõu võistlustel. Sel aastal osalesime Robotexil kolmekilogrammiste Lego robotitega sumovõistlustel ning ka väga kergete nanosumo robotite võistlustel. Mõlemas saime neljanda koha. Nanosumo robotid on vaid 2,5 cm pikad, laiad ja kõrged ning olime sellel Robotexil sel alal ainsad eestlased. Kõige osavam robotiehitaja on meil Jako Aimsalu ning kõige osavam programmeerija Kristjan Variksoo. Tänu nendele ongi meie karikakapis nii palju ilusaid trofeesid.
Rakke robootikapäev. Oleme korraldanud kolm aastat Rakke robootikapäeva. Viimane kord korraldasid selle peamiselt õpilased. Kõige suurema panuse andsid Kristjan Variksoo ja Laas Hendrik Lumberg. Meie robootikapäevale on teretulnud eri rahvusest õpilased. Tore on paisata vene ja eesti keelt rääkivaid õpilasi segameeskondadesse ja vaadata, kuidas nad erinevat keelt rääkides ühise eesmärgi poole pürgides koostööd teevad. Selle aasta meeskondliku orienteerumismängu korraldasid meie kooli 8. klassi õpilased Andris Siim, Jane Malmström ja Mari Liis Elva. Oli ristsõnu, ühist Lego klotsidega ehitamist, luuletuste kirjutamist ja linnunimede arvamist. Vene keele õpetaja Tatjana Tihhonova oli sõnaraamatuga abiks, tõlkides lindude nimesid eesti keelest vene keelde ja vastupidi.
Meeskonnatöö. Robootikas on edu saavutamiseks väga tähtis teha meeskonnatööd. Meie robootikaringi juhendaja Velle Taraste leiutab siis meeskonnamänge, mida on vahel päris kummaline alustada, kuid hiljem tore meenutada. Näiteks pidime tüdrukutega ühiselt koorima pomelot, parem käsi kõigil naabri selja taha peidetud. Kogu seltskonna peale oli vaid üks nuga ning kõik pidid saama oma vaba vasaku käega selle noaga midagigi teha. Oleme ehitanud roboteid nii, et pool seltskonda on ühel pool ja teine pool teisel pool kappidest tekitatud vaheseina. Oleme ka „pommi” niimoodi kahjutuks teinud, et „pomm” on ühel pool ning kodeeritud võtmega meeskonnakaaslane teisel pool vaheseina. Olgu öeldud, et pomm oli meil ainult paberil. Tänu sellistele mängudele on meil tekkinud oma salakeel, millest aru saame ning milles ka ootamatute olukordade lahendamisel üksteist kiiresti mõistame.
Erilised võistlused. Rakke robootikapäeval on ülesandeid, mida teistel võistlustel veel pole. Kõige populaarsem on olnud robotite kiirendusvõistlus. Eelmisel aastal tegid meie poisid nii kiire roboti, et selle rattad lendasid võistluse ajal tükkideks. Ka robotite mäkketõus on olnud algusest peale üks meie erilistest aladest. Vaid üksikud robotid suudavad ronida üles kõige järsemast kaldpinnast. Alati on meil ka selliseid võistlusi, millest saavad osa võtta need, kes tulid vaid vaatama ja alles kohapeal avastasid, et põnev oleks isegi võistelda. Näiteks puldiga juhitavate robotite slaalomis on paljud külastajad kaasa löönud. Sel aastal oli meil ka teadusteater, mida tegi meie kooli vilistlane Toomas Pruul, kes on praegu Nõo reaalgümnaasiumi abiturient ja teadusteatri Kolm Põrsakest üks esinejatest.
Meie robotipark. Kasutame platvorme Lego Mindstorm, VEX, Arduino ja Raspberry Pi. Roboteid on puldiga juhitavatest kuni plokkskeemides ja C-keeles programmeerituteni. Meie kolmekilogrammiste Lego sumo robotite saamislugu ja pildid on üleval meie kodulehel https://rakkerobootikud.eu/2017/12/23/3kg-lego-sumo/. Arduino on väga mitmekülgne ja paljude arendusplaatidega. Oleme tavapärastele lisaks kasutanud ka ümmargust Lilypadi lahendust, mis on mõeldud õmblemiseks. Tegime Robotexi jaoks oma tüdrukute meeskonnaga Arduino abil vilkuma pandud tuledega kaunistatud riided ja saime nendega oma võistlusklassis kolmanda koha.
Makey Makey on ideaalne viis dubleerida arvuti klaviatuuri ootamatute elektrit juhtivate asjadega, nt puuviljade, redelite ja miks ka mitte inimeste abil ilma särtsu saamata.
Tuulegeneraatorid. Nodemcu plaate kasutame siis, kui robot või muu seade peab saatma oma andmeid meile interneti vahendusel. Nende plaatidega üritasime teha suvel meie juures korraldatud laagris andmeid edastavaid tuulegeneraatoreid. Kahjuks olid tuulegeneraatorite mootorid nii nõrgad, et kui lisatud UPS-i akud tühjaks said, lõppes ka andmete edastus. Pärast mitut äikesetormi jäid meie tuulikute tiivikutest järele vaid ribad. Õppisime nendest kogemustest ja plaanime sel aastal püstitada püsivamad generaatorid. Kõige suurem väljakutse on erinevad kontrollerid ühise eesmärgi puhul tegutsema panna. Näiteks selle aasta Robotexi Grand Challenge’i võistluse jaoks pandi koostööd tegema kaks EV3 robotit, üks NXT, RaspBerry Pi, Apple’i telefon ja Lenovo sülearvuti. Kogu seltskond asus ühiselt tööle pärast ühte nupuvajutust.
3D-modelleerimine. Robotid vajavad ka selliseid lisatarvikuid, mida on käepärasem ise valmistada kui poest osta. Algajad saavad meil oma ruumilist mõtlemist harjutada 3D-pliiatsitega joonistades. Üks uuemaid lahendusi on lasergraveerija, mille töövõimalusi me alles avastame. Arvutist laetud fotosid oskame juba edukalt puidule kõrvetada. Suur unistus on tihedalt tööle rakendada praegu unarusse jäänud CNC-pink. Väiksemad kasutavad võimalust oma töid jäädvustada tarkvaraga LEGO Digital. Palju kasutame internetipõhiseid 3D-projekteerimise võimalusi.
Mängude loomine. Igal aastal võtame osa programmeerimisnädala Codeweek raames toimuvast Minecrafti ehitusvõistlusest ning osaleme igal võimalusel Scrachiga loodavate mängude ja animatsioonide võistlustel. Meie kodulehel on näha HITSA Progetiigri võistlustel kolmanda koha toonud värvide ja kujundite mäng https://rakkerobootikud.eu/Kujundid/ ning internetiturvalisuse mäng https://rakkerobootikud.eu/interneti-turvalisuse-mang/. Samuti on seal üleval kaks First Lego League’i võistlusteks valminud projekti, millega HITSA korraldatud võistlustel osalesime. Virtuaalne väikekannel võimaldab õppida väikekandle võtteid ka siis, kui endal kannelt polegi https://rakkerobootikud.eu/Kannel/ ja PrügiBot on kasulik abimees, kui oled prügi sorteerides segadusse sattunud https://rakkerobootikud.eu/Pr%C3%BCgiBot/.
Filmide loomine. Osalesime ka haridusseltside korraldatud filmikonkursil „Seltsis segasem”, kust tõime parima seltsi tutvustava filmi auhinna https://www.youtube.com/watch?v=omL2gj_g8Xk. Oleme viimasel ajal oma tegemisi võistlustel filminud ning loodame peagi ka need videod oma kodulehele üles panna.
Droonide parandamine. Kuigi meie suurim kirg on droonide lennutamine, on meie põhitegevuseks kujunenud nende parandamine ja täiustamine. Oleme viimase paari kuu jooksul vahetanud välja pea poolte droonide mootorid, tiivikutest rääkimata. Oleme droonidele 3D-printinud lisatarvikuid ja purunenud detailide asendusosi. Oleme lahti ja kokku jootnud juhtmeid ning liiminud tugevamaks püsimatuid keresid. Oleme saanud siiski droonide abil ka filmida ja pildistada ning pilte ja videoid töödelda.
Robootikat õpetama. Igal nädalal on Rakke lasteaias robootikaring, mida juhendavad meie robootikaringi noored. Käime mujalgi robootika töötubasid tegemas (nt Äksi Jääaja Keskuses, Vargamäe muuseumis, suvepäevadel). Robotexil õpetasime koostöös Insplay firmaga isegi õpetajaid. Igal aastal osaleme Rakvere Ideelaadal ja Tartu Mini Maker Faire’il
Haridusministrite õpetamine. Uued ja ootamatud väljakutsed oleme alati vastu võtnud. Nii oleme sattunud Brüsselisse Euroopa Liidu haridusministreid õpetama https://rakkerobootikud.eu/2017/12/02/brussel/. Oleme esinenud saates „TEHnolik” ja ajakirjade veergudel. Tegime töötubasid Teeviidal https://rakkerobootikud.eu/2017/12/28/teeviit-2017/. Meie robootikute ridades on Maxima teadustalent 2015 Kristjan Variksoo, http://noortehaal.delfi.ee/archive/teadustalent-2015-konkursivoit-toi-mind-lahemale-minu-unistustele?id=75846845. Oleme teinud vajalikke vidinaid ka meie igapäevase elu jaoks, näiteks helendavad nupud kohaliku Kuldvillaku mängu jaoks, prügitekitajaid jälitav prügikast ja automaatne lillekastmissüsteem robootikaklassi lilledele.
Kust selleks kõigeks raha võetakse?
Lisaks omavalitsuse rahastusele oleme saanud toetust vahendite soetamiseks Tiigrihüppelt, HITSA Progetiigri programmist, SA Vaata Maailma Nutilaborite programmist, haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti noorsootöö keskuse ja ESF-i kaasrahastatud programmist „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine”, huvihariduse rahastusest ja MTÜ Paik vahendusel LEADER-i meetmest.
Kui soovite Rakke robootikatega liituda, siis meie tavapärased kontaktid on https://rakkerobootikud.eu/, facebook.com/rakkerobootikud, rakkerobootikud@gmail.com.
Rakke robootikutest lühidalt
- Meie robootikaringis käib umbes kolmandik kooli õpilastest.
- Üks meie juhendaja on üllatuslikult muusikaõpetaja.
- Meie kooli robootikaringis käib õpilasi neljast koolist.
- Meie tegevusest võtab osa ka üks lasteaialaps.
- Me juhendame ka lasteaia robootikaringi.
- Meie ringi liikmed korraldavad iseseisvalt Rakke robootikapäeva.
Huvitavat Kooli saab jälgida blogis https://www.huvitavkool.ee/
ja Facebookis www.facebook.com/huvitavkool.
Lisa kommentaar