Priit Põhjala.
7. klassi õpilaste sagedus erinevatel tasemetel loodusteadusliku kirjaoskuse (LK) ja selle erinevate tunnuste (T1–T10) osas.

Sõnal sabast: Sada

Priit Põhjala.
7. klassi õpilaste sagedus erinevatel tasemetel loodusteadusliku kirjaoskuse (LK) ja selle erinevate tunnuste (T1–T10) osas.
2 minutit
17 vaatamist
Priit Põhjala.

Ma ei taha kõlada ebapatriootlikult, aga kui kellegi või millegi saja aasta juubeli tähistamine kestab terve aasta ja kauemgi veel, siis hakkab see sõna, „sada“, mida igas ilmses ja ilmvõimatus, sündsas ja sündmatus seoses narruseni korrutatakse, ikka ära tüütama küll. Ja varem või hiljem valab mõni vaimuvaene veerukirjanik, kelle kohuseks on üle nädala ajalehes sõnu seletada, veel õli tulle, arvates, et jube hea mõte oleks omakorda sellest „sajast“ kirjutada …

Keeleteadlane Huno Rätsep on artiklis „Arvsõnade päritolust eesti keeles“ kenasti ära seletanud ka „saja“ päritolu: see pole oma sõna, vaid on soome-ugri algkeelde laenatud indo­iraani algkeelest (śata-) seoses tihedate kaubandussuhetega.

Peale selle, et „sada“ tähistab konkreetset arvu, kümmet kümmet, nagu näiteks sajanda sünnipäeva puhul ja kaubanduseski, võib see ebamääraselt osutada ka üldisele rohkusele või paljususele. Kui näiteks keegi ütleb, et „mul on sada asja ajada“, siis vaevalt ta mõtleb, et tal on ajada karvapealt sada asja; pigem ikka seda, et asjaajamisi on lihtsalt paljuvõitu. Ja kellel on temast „sada korda lihtsam“, sellel on lihtsalt „palju lihtsam“, olgugi ta „sada korda öelnud“, see tähendab „palju kordi öelnud“, et tal on samuti kole palju teha.

Lastele meeldib pildi pealt kokku lugeda, kas sadajalgsel on ikka täpselt sada jalga. Aga ei tarvitse; ka tema nimetuses osutab see „sada“ ebamääraselt jalgade rohkusele, mitte täpselt sajale jalale. Putukat tähistav argine „satikas“ jagab muuseas „sajaga“ sama tüve – just nagu „sitikas“ „sitaga“.

Ladina „sada“, centum, on meil äratuntaval kujul sõnas „sent“, mis tähendab sajandikku eurot ja kõnekeeles ka sentimeetrit ehk sajandikku meetrit. Sihukest sõna nagu „hind“ on samuti seostatud sajaga, arvates, et see on balti laen sõnast šimtas ‘sada’.

Kui nüüd nende teadmiste alusel kokku meeliskleda sihuke veidi kunstlik kaubandusalane reklaamlause nagu „sada sentimeetrist satikat, hind üks sent tükist“, siis võib edasi meeliskleda, et teataval etümoloogilisel süvatasandil peitub selles lauses … viis korda sõna „sada“!

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tugisüsteemide tugevdamine on kutsehariduse kestlikkuse võti

Riigikontrolli hiljutine audit kutsehariduses õppivate haridusliku erivajadusega (HEV) noorte toetamisest toob päevavalgele olulise süsteemse kitsaskoha:…

2 minutit

Koolitus ees, õnnetus taga

Olgu see uute tehnoloogiate juurutamine, kogukondade lõimimine, tervislike eluviiside kujundamine või mis iganes ühiskondlike probleemidega tegelemine, lahendust nähakse kooli õppekavade täiendamises…

10 minutit
3 kommentaari

TI kasutamise paradoks

Kuna ChatGPT-l pole üldist universaalset ja kõigile ühtmoodi nähtavat väljundit, on raske avalikult hinnata, mida ta meie õpilastele pähe hakkab ajama. Kuidas…

6 minutit
Õpetajate Leht