18. mai Õpetajate Lehes kirjutas Piret Järvela sellest, mis on praeguse eesti keele riigieksami puhul halvasti, aga konstruktiivseid ettepanekuid ei teinud. Võib nõustuda, et ühegi eksami puhul pole kõik ülesanded ideaalsed ja alati saab paremini. Siinne kirjutis püüab avada eesti keele riigieksamiga seotut koostaja vaatepunktist ning esitada eksamit ettevalmistava komisjoni liikmete (enamik neist eesti keele õpetajad) seisukohad.

Mida mõõdetakse eesti keele riigieksamiga?

Riigieksamite alusdokumendid (eristuskirjad) on Innove kodulehel ning igal soovijal on võimalik leida eksami kohta infot. Eesti keele riigieksami eristuskirjas on selgitatud, milliseid oskusi kontrollitakse, millised on ülesandetüübid, tekstide valiku ja hindamise kriteeriumid. Arvestades, et eksam mõõdab funktsionaalset lugemis- ja kirjutamisoskust, valitakse alustekstid eri liigist ja žanrist, et eksaminandidel oleks valikuvõimalus.

Igal aastal avaldatakse koos eksamitöö ja hindamisjuhenditega dokument, milles kirjeldatakse eksamitöö vastavust riiklikule õppekavale. Dokumendis on kirjas, millised üldpädevused, läbivad teemad ja õpitulemused on eksamiga kaetud.

Kaheosalise riigieksami rakendumise eel korraldas Innove eesti keele õpetajatele infopäevi ja koolitusi. Selgitusi jagati ajakirjanduses ning kohtumistel õpilaste ja õpetajatega. Eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses korraldas Innove õpetajatele infopäevi, kus käsitleti ka lugemisülesannete hindamist. Seega on infot olnud piisavalt, et saada aru, mida eksamiga mõõdetakse.

Funktsionaalne lugemisoskus on kirjaoskuse üks komponente

2012. aastast kontrollitakse eesti keele riigieksamiga kaht osaoskust: lugemis- ja kirjutamisoskust. 2011. aastal, kui otsustati kirjandist loobuda ning töötada välja uus eksamivorm, kuulus Piret Järvela enda sõnul eksamit ettevalmistavasse töörühma („Veel kord õigekirjast eesti keele riigieksamil“, ÕpL, 12.01.2018). Seda kummalisem tundub nüüd seisukoht, et funktsionaalset lugemisoskust pole vaja kontrollida.

Funktsionaalne ehk toimetuleku lugemisoskus on üks olulisemaid oskusi, mida õpilane peab koolist kaasa saama, sest selle puudumisel ei saa ta kasutada järgmise taseme, st rekreatiivset lugemisoskust. Kuigi lugemis- ja kirjutamisoskusele tuleb tähelepanu pöörata kõigis õppeainetes, on eesti keele tundidel nende arendamises kandev roll. Seetõttu on eri kooliastmete õpitulemusi mõõtvates tasemetöödes ja põhikooli lõpueksamis lugemisülesannetel tähtis koht. Funktsionaalne lugemisoskus on kirjaoskuse üks komponente ja jääb arusaamatuks, miks ei peaks eesti keele riigieksamil seda mõõtma.

Lugemisosa ülesandetüübid on eksaminandidele tuttavad

Eesti keele riigieksami ülesandetüübid on teada: Innove kodulehel on avaldatud kõikide aastate tööd, ülesannete näited on eristuskirjas ja tüübid aastaid samad (selgita …, põhjenda …, analüüsi jne). Midagi uut polnud ka seekord.

Lugemisülesannete keerukust ei saa hinnata üksnes ülesandepüstituse sõnade arvu järgi. See ju ei näita, kui pikalt tuleb vastata. Keerukust näitab ikka ülesande sisu. Eksami eristuskirjas on selgitatud, et sõltuvalt lugemisülesande keerukusest hinnatakse seda kas 10 (sisu 8 ja õigekeelsus 2 ) või 15 punktiga (sisu 13 ja õigekeelsus 2). On oluline vahe, kas eksaminand peab tekstist leidma fakti või tuleb tal teksti analüüsida. Esimene ülesanne eeldab tekstist vajaliku info leidmist ja nõuab madalama taseme oskust. Analüüsimine vajab aga kõrgema taseme oskust. Vastuse sõnade vahemik on antud seetõttu, et väljendutakse erinevalt. Selle aasta riigieksamit ettevalmistav komisjon pööras ülesannete koostamisel erilist tähelepanu sellele, et kümnepunktiste ülesannete eeldatavad vastused on lühemad (ca 50 sõna), keerukamate, 15-punktiste ülesannete võimalikud vastused aga pikemad. Samas tuleb rõhutada, et lugemisosa hindajad arvestavad eelkõige vastuse sisu, mitte täpset sõnade arvu. Ühegi pikema vastuse puhul ei määra tulemust sõnade arv.

Sel aastal nõudis kolmanda variandi esimene ülesanne kolme tegevust. (Sõnasta teksti põhjal „sotsiaalse võrgustiku“ mõiste. Nimeta 4 inimgruppi, kes võivad olla sotsiaalse võrgustiku liikmed. Selgita, mille poolest erineb paikse ja elukohta vahetanud inimese sotsiaalne võrgustik.) Kuigi ülesandes on kolm küsimust, olid kõik vastused tekstist leitavad ning üsna lühikesed ja seetõttu anti ülesande eest kümme punkti.

Eksami kirjutamisosa

Kirjutamisosa teemavaldkonnad on olnud samad: inimene ja ühiskond, väärtushinnangud, meedia, sport, loodus jm. Varasema kümne valiku asemel on variante neli. Kirjutamisülesanne täpsustab, millest tuleb kirjutada, ja see pigem aitab eksaminandi, et ta arutluses laiali ei valguks. Pähe õpitud või läbi kirjutatud tekste eksamil kasutada ei saa.

Piret Järvela kirjutab: „Samas võib juhtuda, et õpilane ei saa oma unikaalset lugemust vähemalt pooltes, mõnel aastal mitte üheski kirjutamisülesandes kasutada. Sageli palutakse tal hoopis meediast näiteid tuua või on ülesanne selgelt suunatud eksamivihiku tekstide kasutamisele, mistõttu õpilast kõnetanud raamatud näitlikustamiseks ei sobi.“

Alustekstide kasutamine pole kohustus, vaid võimalus. Kui õpilane on lugenud vaid paari raamatut, siis võib juhtuda, et seda eksamil kasutada ei õnnestu, aga nutikas õpilane leiab ikka võimaluse oma silmaringi näidata. Eksamiülesanne suunab vaatama kirjandusest kaugemale. (Too näiteid ilukirjandusest ja/või draama- ja/või filmikunstist.) Kirjandis saab oma lugemust näidata ka siis, kui ülesande näitevaldkondades pole (ilu)kirjandust nimetatud. Iga variandi puhul on võimalik lisada näiteid enda valitud valdkondadest.

Arusaamatuks jääb, miks Piret Järvela arvab, et tänavune esimese variandi kirjutamisülesanne viitab nüüdisajale. Maailm on kiiresti muutunud nii revolutsioonide kui ka maailmasõdade eel, ajal ja järel. Küllap leidsid eksaminandid lähenemisnurga, mis võimaldas arutluses toetuda ka kooli soovituslikule kirjandusele. Vargamäe Andres elas samuti muutuvas maailmas − lapsed ei jaganud tema väärtushinnanguid ja pagesid kodust.

Teise variandi kirjutamisülesanne (kuidas kultuur ning majandus üksteist mõjutavad) võis sobida eksaminandile, kes on ajakirjanduse kaudu kursis ühiskonnas toimuvaga (nt sponsorid, Eesti kultuurkapital, teatrite loomine, reklaamindus jne). Näiteid sai tuua nii ajaloost kui ka tänapäeva ühiskonnast. Eks tulemused näitavad, millised selle variandi valinud kirjandid olid.

Eksamitöö kolmanda variandi kirjutamisülesandes polnud reisiraamatutest näidete toomine kohustuslik − see oli võimalus (Too näiteid Eestist ja/või mujalt maailmast ja/või rännuraamatutest-reisikirjadest ja/või filmikunstist.). Ülesandepüstitus oli väga avar ja ilmselt seetõttu valiski suur osa eksaminandidest selle variandi.

Eksamidrill ei paranda tulemusi

Professor Martin Ehala on uurinud emakeeleõpetuse mõju riigieksami tulemustele. 15.09.2017 ilmus Õpetajate Lehes uuringu kohta artikkel. Selgus, et emakeeleõpetaja sisuline orientatsioon funktsionaalse keeleoskuse, st tekstimõistmise, tekstiloome, sõnavara ja suulise eneseväljenduse arendamisele on positiivses korrelatsioonis õpilaste eksamitulemustega. Uuring näitas, et eksamidrill ei paranda eksamitulemusi. Kui õpetaja on orienteeritud funktsionaalse keeleoskuse arendamisele, on tema õpilaste riigieksamitulemused kaheksa punkti võrra kõrgemad kui neil, kelle õpetaja on orienteeritud õigekeelsuse ja grammatika õpetamisele. Ehala sõnul peaks õpetaja keskenduma funktsionaalse keeleoskuse arendamisele selle kõigis aspektides.

Eksami lugemisülesanneteks valmistutakse kogu gümnaasiumi jooksul mitmesuguseid tekste lugedes, neist infot otsides ja neid analüüsides (ja mitte ainult eesti keele ning kirjanduse tundides). Funktsionaalne lugemisoskus tähendabki seda, et õpilane suudab ükskõik millist teksti lugeda ja mõista. Loomulikult võib harjutamiseks kasutada varasemaid eksamiülesandeid, kuid üksnes nende drillimine ei ole efektiivne.

Õpetajate tagasiside

Igal aastal küsib Innove tagasisidet riigieksami hindajatelt. Et hindajad on eesti keele õpetajad ja neid on üsna palju, oskavad nad lugemisosa vastuste ning kirjandite põhjal kõige adekvaatsemalt hinnata eksamitöö ülesannete jõukohasust. Kokkuvõte hindajate tagasisidest on ilmunud igal aastal riigieksami analüüsis. Selle aasta eksami hindamine pole veel lõppenud ning ennatlik on väita, et kirjutamisülesanded olid tavapärasest raskemad. Enne tuleb vaadata tulemusi ning analüüsida hindajate tagasisidet.

Varem on Innove küsinud ka õpetajatelt riigieksamite kohta tagasisidet, kuid viimastel aastatel on piirdutud nende õpetajatega, kes eksami hindamisega seotud. Paljudes koolides ei olegi aineõpetaja eksamikomisjonis ja seetõttu pole ta eksamitööd näinud. Küsitav on, kui palju kasu on arvamusest, mis on kujunenud teiste muljete põhjal. Praeguseks on mõned hindajad andnud juba esialgset tagasisidet ja see on olnud pigem positiivne: kirjutamisülesanded olid piisavalt avarad ning igaüks oleks pidanud leidma teemavaldkonna, millest kirjutada.

Mõte koguda eesti keele õpetajatelt riigieksami kohta tagasisidet väärib kaalumist. Innove kodulehel on võimalik avada riigieksamite küsimustik. Jääb loota, et õpetajad seda tulevikus aktiivselt täidavad. Igasugune tagasiside on olnud ja on ka edaspidi riigieksamite koostajate jaoks tähtis.