22. augustil tutvustasid minister Mailis Reps ja analüüsiosakonna juhataja kt Tatjana Kiilo ministeeriumi Tallinna esinduses HTM-i uut aastaanalüüsi.

Mailis Reps märkis, et Eesti haridusel läheb üldjoontes hästi, enamik olulisi näitajaid on paranenud, kuid muret teeb suhteliselt suur väljalangus gümnaasiumist, eriti aga kutse- ja kõrgkoolist. Reps ütles Õpetajate Lehele, et Eesti vajab senisest paindlikumaid õppevorme, et koolitee katkestajaid oleks vähem. Näiteks Soome on suurema paindlikkuse nimel moodustanud paljudes piirkondades konsortsiume, kuhu kuuluvad gümnaasium, kutsekool, täiskasvanute gümnaasium, vabahariduskeskus, neil kõigil on ühine lõpudiplomgi. Koolitusload antakse samuti konsortsiumile. Soomes on ka polütehnikume, rakenduskõrgkoole ja ülikoole konsortsiumidesse koondatud, et sellelgi tasandil õppimiseks paindlikke võimalusi pakkuda.

Soome mudel sobib ka Eestile, märkis Reps, sest nii riigigümnaasiumide kui ka kutsehariduskeskuste omanik on riik. See võimaldab riigil luua nende vahele paindlikke üleminekuid. Soome kogemus näitab, et paarikümne kilomeetri pikkused vahemaad eri tüüpi koolide vahel pole probleem. Mõnes piirkonnas on lausa 17 kooli ühe juhtimise alla koondatud.