Kasvatus on see, mis annab kehale ja hingele ilu ning täiuslikkuse …

Platon

 

Kuidas jaotada käitumishäiretega lapsi ja mida nendega ette võtta?

Minu ilmuma hakkavate artiklite eesmärk ei ole panna diagnoosi, vaid määratleda laiemates piirides laste käitumishäireid, tuginedes oma neljakümnele tööaastale õpetajana ja pea kolmekümneaastasele nõustamiskogemusele ning erialakirjandusele.

Sageli põimuvad ja lõimuvad käitumishäiretes pärilikkus, sotsiaalne keskkond ning individuaalne alateadvus. Kui ülekaalus on juht- ehk tuumtunnused, siis on tegu määratleva negatiivse käitumistüübiga. Koos töötavad meie keha, sotsiaalne ja vaimne keskkond ning mõtted. Inimene arenevat ja õppivat surmani, aga mis hinnaga?

Käitumisraskused on kui palavik

Igasuguse arengu kõrval toimib alati taandareng koos seisakutega. Laste­psühhiaater Piret Aavik on öelnud: „Käitumisprobleemid on nagu palavik, millel võib olla palju erinevaid põhjusi. Need leiavad lahenduse ainult sel juhul, kui põhjused ära tuntakse ja neid vastavalt sellele ravitakse.“ See on väga oluline tõdemus, sest ei ole paha last, kes põhjuseta halvasti käitub.

Kindel on ka see, et ühegi lapse käitumine pole alati laitmatu. Aga kui probleemne käitumine kordub ning häirib oluliselt teisi lapsi ja täiskasvanuid, on oluline mõelda häiriva käitumise põhjustele. Käitumisraskused on mõiste, mis kirjeldab olulist kõrvalekallet tavapärasest käitumisest, mida võib oodata samaealistelt lastelt ühesugustes tingimustes.

Ei ole asjakohane käitumisprobleeme eirata („Küll ta sellest välja kasvab …“), sest käitumisprobleemid kipuvad kinnistuma, süvenema ja laienema, kui neile tähelepanu ei pöörata. Praktika näitab, et kui kasvatusnõustamisele pöörduvad lapsevanemad oma kooliealiste lastega, kellel on koolis tõsiseid käitumisprobleeme, on raskused peaaegu alati alanud juba lasteaias.

Peamised põhjused

Käitumisraskuste põhjused võib laias laastus jagada kaheks. Esimene põhjuste alagrupp on seotud tõsiste erivajadustega, mida koolieelses eas pole tihti veel märgatud. Kõige enam levinud erivajadused, mis mõjutavad ka lapse käitumist, on aktiivsus- ja tähelepanuhäire, autismispektri häire ja vaimne alaareng. Aga lapse käitumist mõjutab seegi, kui tal on kõne- või kuulmishäire.

Kui õpetajal või lapsevanemal tekib kahtlus, et lapsel võib olla erivajadus, tuleb kiiresti pöörduda spetsialisti – psühholoogi, eripedagoogi või laste­psühhiaatri – poole.

Teise ja kõige suurema põhjuste alagrupi moodustavad sotsiaalsed faktorid – lapsel ei ole suhtlemiseks ja eakohaseks käitumiseks piisavalt oskusi ega kogemusi. Tavaliselt ei ole siis ka lapsega tegelevatel täiskasvanutel küllalt teadmisi lapsele sotsiaalsete oskuste õpetamiseks ning nad ei mõista selle olulisust.

Kuna kõige selgemini ilmnevad käitumishäired teismeeas, siis lubatagu mul neid nimetada aktsenautideks.

Aktiivsed aktsenaudid

Püsimatus on omane nii koleerikule kui ka sangviinikule ja seega võib aktiivsete aktsenautide osakaal olla pea 80% käitumishäirete üldises ilmnemises. Kui varem olid käitumisprobleemid silmatorkavamad murdeealiste puhul, siis praegu on juba väga väikesed lapsed lasteaias agressiivsed või väga püsimatud. Arvatavasti on süüdi arvuti ja see tohutu infohulk, millega lapsed toime peavad tulema ning mida varasematel aastatel niisugusel kujul polnud.

Keskkond mõjutab kõige oma keemia ja lisaainetega. Tegelikult on laste käitumisele mõju avaldavaid asju väga palju. Tagajärg on järjest rohkem keerulise käitumisega lapsi ja üha nooremas eas algavad probleemid.

Koleerik. Koleeriline temperament on äge ja tormakas. Emotsionaalselt on koleerik üsna tasakaalutu ja ärrituv, sageli üsna tühiste asjade peale. Kohati võib koleerik olla väga eesmärgikindel ja püüelda kõiki takistusi oma teelt pühkides eesmärgi poole, kuid samas võib ta meeleolu muutuda ning tal kaob usk oma võimetesse. Sellisel juhul jääb eesmärk saavutamata.

Koleerik on väga nõrga enesevalitsusega ja võib seetõttu endale probleeme tekitada. Ebapiisavat enesevalitsust loetaksegi koleeriku suurimaks veaks. Mängus, õpingus ja tegutsemises vajab koleerik rahu. Kuna ta võib reageerida ägedalt ka pisikesele ärritusele, võib väiksemgi segav detail koleeriku rööpast välja lüüa. Koleeriku tööülesanded ei tohiks nõuda liigset pingutust, sest kuigi tal esineb hetki, mil ükski raskus pole ületamiseks liiga suur, võib ette tulla ka masendus- ja käegalöömismeeleolusid. Seetõttu võib koleerikul töö pooleli jääda.

Koleeriku õppe- ja tööülesanded peavad olema väga selged. Ka ei tasu koleerikut töö ajal segada. Ülesanded ei tohi nõuda liialt pingutust, kuna nii võib koleerikul tekkida tahtmine käega lüüa. Inimestega suheldes on koleerik ärrituv. Temaga võib ka pisiasja pärast tüli tekkida. Koleerikuga ei tasu vaielda, sest miski ei ärrita teda rohkem kui vastuvaidlemine. Vaidluse käigus püüab ta teistest üle rääkida ja kui tal ei õnnestu oma seisukohti peale suruda, läheb ta endast välja. Õppimisega on koleerikutel sageli suuri raskusi.

Sangviinik. Sangviinik on elav ja aktiivne ning vajab huvitavat tegevust. Ta kohaneb uute oludega kiiresti, leiab kontakti võõrastega ja tunneb rõõmu väljakutsetest. Kollektiivis suudab ta kiirelt sulanduda, asub suure innuga uute ülesannete kallale, kuid kui asi kaotab oma uudsuse ja nõuab täpsemat nokitsemist ning rutiinset tööd, kaotab sangviinik huvi ja muutub loiuks. Talle pole tähtis minevik ega tulevik, vaid käesolev hetk. Sangviinikud elavad päev korraga.

Õpingutes, tööl ja ka mujal elus soovib sangviinik teistega võistelda, vaielda ja muul moel jõudu katsuda. Õpingute ja töö alustamine on talle lihtne, kuid lõpuleviimisega tekib raskusi – asjad kaotavad oma uudsuse ja sellega kaob ka sangviiniku huvi nende vastu. Keskendumisraskused võivad aga väga halvasti mõjuda edule töös ja õpingutes.

Inimestega suhtlema on sangviinik meister. Ta ei tunne võõraste ees kohmetust, sulab seetõttu kiiresti uude seltskonda ning leiab kergesti sõpru. Kuid ta on ka kärsitu ja vajab uusi muljeid nagu narkomaan doosi. Seetõttu võib suhtlemine jääda pinnapealseks.

Sangviiniku temperamendiga inimesele tuleb õppimiseks leida pidevalt uut ja huvitavat materjali, et köita tema tähelepanu. Soovitav on anda talle mitmekesist tegevust. Üksluise tegevuse korral kaotab sangviinik huvi ja suunab oma tähelepanu mujale.

 

---

Käitumishäirete määrang

 

AKTIIVSED AKTSENAUDID

• Püsimatu laps
• Hüsteeriline ehk närviline laps
• Eneseimetleja ehk hüpertüümne laps
• Vägivaldne ehk epileptoidne laps
• Vale vabakasvatuse ohver ehk sotsiaalne beebi
• Tsükloidne ehk vahelduva meeleoluga laps

PASSIIVSED AKTSENAUDID

• Rigiidne ehk kangekaelne laps
• Konformne ehk minatu laps
• Ülipüüdlik ehk mall-laps
• Skisoidne ehk müstiline laps
• Homoseksuaalne laps
• Sensitiivne ehk ülitundlik laps

TÕRJUTUD AKTSENAUDID

• Füüsiliselt nõrk laps ehk asteenik
• Pedantne ehk psühhasteeniline laps
• Kaebupunn ehk fikseeruv laps
• Labiilne laps ehk süütu ohver (teiste poolt ärakasutatav laps)
• Peksukott

 

---

Koleerik

• Igasugune ebaõnnestumine viib endast sageli välja.
• Võib õppida suure õhinaga, kuid samas lööb käega.
• Ei vii alustatut lõpule.
• Teistega suheldes ärritub kergesti, eriti kui peab alluma käskudele.
• Ei suuda end sageli valitseda, kuid on hiljem võimeline oma vigu tunnistama ja andeks paluma.
• Ei õpi naljalt oma vigadest ja kipub neid kordama.
• Sageli on talle omane lausa haiglaslik tunnustamisvajadus, milleks on vaja endale tähelepanu tõmmata nii hea kui ka kurjaga.

 

Sangviinik

• Ei ärritu äparduse korral.
• Suudab kiiresti ühelt asjalt teisele lülituda.
• Taipab kiiresti uut materjali.
• Hakkab kiiresti uute kaaslastega suhtlema.
• Huvi pole püsiv.
• Ei kannata monotoonset õppimist.
• Ei süvene tihti sügavuti.