Pärast „Noored kooli“ programmi „sundaega“ otsustas Tallinna kunstigümnaasiumi ajalooõpetaja Aliide-Marie Taela edasi õpetajaametisse jääda, sest tal on veel palju, mida koolile pakkuda.

Kui Aliide-Marie Taela kahe aasta eest Tallinna kunstigümnaasiumi ajalooõpetajaks tuli, oli ta erinevalt paljudest alustajatest esimesed kuud eufoorias. Tundus, et muresid polegi, kõik on väga hästi. Ühel hetkel mõistis Taela aga, et töö on raskem, kui varem tundus. Klassis oli liialt palju lärmi ja käitumisprobleemidega võideldes ei jõudnudki alati õppimiseni.

„Nägin õpilasi distsiplineerides ikka palju vaeva ja tegelen senini käitumise ja klassijuhtimisega,“ sõnab Taela. „Olen pehme iseloomuga ja aimasin, et see võib olla mu nõrk koht. Lastel on vaja kindlamat juhtimist.“

Nõu ja abi andsid hädasolijale nii programmi tuutor kui ka oma kooli mentor, kes on samamoodi „Noored kooli“ vilistlane. Palju kasu oli lennukaaslaste kogemuste jagamisest.

„Lõpuks sain aru, et ikka mina ise pean leidma oma stiili,“ lausub Taela. „Mõistsin, et minu jaoks on võti suhte loomine õpilastega. Kui see suhe on inimlik ja austus vastastikune ning saame alati kõigest rääkida, hakatakse tunnis ka õppima.“

Milleks küll ajalugu?

Et Taela õppis Tartu ülikoolis ajalugu, langes kooliski valik just selle aine õpetamise kasuks. Endale polnud vaja põhjendusi otsida. Küll aga tuleb tundides vastata õpilaste küsimusele, miks me ikkagi ajalugu õpime.

Aliide-Marie Taela selgitab seda oskuste kaudu – kui õpid ajalugu, õpid analüüsi-, seostamis- ja ajas orienteerumise oskust. Õpid tundma varasemaid kultuure ja mõjutusi eri rahvastele. Ta püüab tuua ajaloosündmusi õpilastele lähemale: et need ei tunduks kauge muinasjutuna, vaid õpilased õpiksid neid ajaliselt seostama.

„Tänased lapsed on väga praktilised, tahavad saada käega katsutavaid oskusi ja teadmisi. Kui siht olemas, on ka õpimotivatsioon suurem,“ räägib Taela. „Arvan, et olen suutnud teha ajaloo neile põnevaks ja nad tahavadki seda juba õppida.“

Taela kasutab palju aktiivõppemeetodeid. Tunnid on vaheldusrikkad, iga kümne minuti takka on uus tegevus ja tundub, et lapsed omandavad materjali niiviisi kergemini. Palju tehakse grupitööd. Kuna Taela õpetab ka keelekümblusklassi lapsi, pöörab ta tähelepanu keelele. Koos valmistatakse lauamänge ja üldse kasutatakse tunnis palju mängulist elementi.

Taela on enda jaoks Exceli tabelisse koondanud sadakond meetodit ja mängu ajaloo õpetamiseks.

„Algul kõik grupitööd siiski ei õnnestunud, sest polnud piisavalt läbi mõeldud,“ räägib Taela. Kui asi aga paika loksus, on õpilased suutnud õpetajatki üllatada enda väljakaevatud uue infoga.

„Viiendas klassis lähevad lastel silmad kiiresti särama, aga kaheksandas tekib tüdimus ja siis peab selgitama, miks midagi teeme,“ ütleb Taela.

Eluharidus klassiruumi

Kui Aliide-Marie Taela liitus „Noored kooli“ programmiga, jäi tal sotsiaaltöö magistriõpe Tartu ülikoolis soiku. Nüüd on kindel plaan õpingud lõpetada. Sotsiaaltöö on kooliga tihedalt läbi põimunud ja annab laiema pildi, millele õpetaja iga päev ei mõtle. Näiteks sellele, milline on võrgustik lapse ümber väljaspool kooli.

Õpetajatööle asudes rõhutaski Taela, et ta soovib väärtustada oskusi, mida laps on omandanud eluhariduse raames, ning tuua neid teadmisi klassiruumi.

Eelmisel aastal pälvis Aliide-Marie Taela suure tunnustuse – õpilased ja vanemad valisid ta Tallinna kunstigümnaasiumi aasta õpetajaks. „Sain aru, et olen vanematega hea koostöise suhte loonud ja tahan sellega edasi tegelda,“ sõnab Taela. Plaane uueks aastaks on teisigi. Need on seotud kooli arendamise ja uute tööülesannetega. Nimelt hakkab ta juhtima mentorprogrammi, et olla noortele õpetajatele toeks. Kunstigümnaasium ongi olnud tõeline „Noored kooli“ pesa – neljale õpetajale lisandub tänavu kolm uustulnukat.

Taela hakkab oma koolis vedama ka „Tuleviku kooli“ programmi. Tallinna ülikooliga koostöös sündiva projekti raames töötatakse välja huvitundide korraldus koolis.

Mõistagi on ta mõtisklenud sellegi üle, mida võiks oma õpilastega veel paremini teha. Näiteks kuidas klassi ühtsemaks meeskonnaks muuta, kuidas keskenduda väärtuspõhisele õppele ja saada teada, mida lapsed väärtustavad, õpetada neid kohanema teistega.

Aga uuel aastal tahab Taela ka laste õpioskusi arendada.

„Kohati on vajakajäämisi,“ ütleb Taela. „Paistab, et vanemad väga usaldavad oma lapsi ega sekku õppimisse. Aga samas ei tea lapsed näiteks meeldejätmise võtteid. Osalt on tore, et lastele antakse vastutus, aga oleks veelgi toredam, kui koos arutataks õhtul, mis läks hästi, mis halvasti. Sellist süvitsi analüüsi võiks olla. Minu lapsepõlves meie peres küll oli.“

Eeskujud kogu eluks

„Esimese septembri ootusärevus on samasugune nagu eelmistel aastatel,“ muheleb Taela. Kolmandat tööaastat alustades on Taela rikkam ka selle oskuse võrra, et kui peaks ette tulema halb päev, ei jää ta oma mõtetega enam juhtunut ketrama.

„Peab oskama aega maha võtta,“ sõnab Taela. „Kui oledki väga ägeda asja välja mõelnud, aga planeeritu läheb ikkagi metsa, tuleb kiiresti ümber orienteeruda.

Õnneks on mul tekkinud juba teatav pagas, tean, millega katsetada,“ ütleb Taela. „Alati toimib ka see, kui küsin õpilastelt, mida nad tahaksid õppida. Ükskord tuli eriti äge tulemus. Ka tunni struktuur oli õpilaste tehtud tunnikavas hästi paigas. Mõtlesin, et peaks ise sama asja kasutama!“

Kuidas võiksid õpilased paarikümne aasta pärast õpetaja Taelat meenutada?

„Ma tahaksin neid meenutavat, et ma olin mõistev, toetav, kuulasin neid ja arvestasin nende soovidega. Tahaksin, et jääksin meelde sooja ja mõistva inimesena. Igas koolis peaks oleks õpetajaid, kelle puhul lapsed teavad, et ta võtab neid alati heasüdamlikult vastu.“

Aliide-Marie Taela enda eeskujud kooliajast ongi just sellised – õpetajad, kes suutsid luua õpilastega hea suhte ja kelle tunnis oli hea olla.

„Oluline polnudki meetodid ja see, mida õppisime, vaid kuidas me seda tegime. Tahtsime nende tundi minna,“ ütleb Taela. „Ka mina tahan tekitada õpilastes tunde, et nad tahavad siia tulla. Isegi siis, kui mõtlevad, et neile need Vana-Egiptuse püramiidid üldse ei meeldi.“

 

---

ALIIDE-MARIE TAELA

Sündinud 1. märtsil 1993 Tallinnas

Hariduskäik

• 2015–… Tartu ülikooli sotsiaalteaduste valdkond, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika
• 2012–2015 Tartu ülikooli filosoofiateaduskond, ajalugu (cum laude)
• 2000–2012 Tallinna Järveotsa gümnaasium (kuldmedal)

Töö

• 2016–… Tallinna kunstigümnaasium, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
• 2015–2016 SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus, tegevusjuhendaja
• Olnud lühemat aega tööl okupatsioonide muuseumis suveasendajana, vabaõhumuuseumis infotöötajana, praktikal Tartu vanglas, töötanud suvel õpetaja abina lasteaias ning olnud lapsehoidja.

 

---

KOMMENTAAR

Marie Nõgisto, Tallinna kunstigümnaasiumi arendusjuht:

Algusest peale on Aliide-Marie olnud avatud kõikidele väljakutsetele, mida koolielu pakub. Alati, kui tema poole mõne uue ideega pöörduda, võib olla kindel, et ta on valmis kaasa mõtlema, panustama oma ideede ja algatusvõimega ning vajadusel üritusi ja projekte vedama. Aliide-Marie on õpetajana kahe õpetamisaasta jooksul väga kiiresti arenenud. Kui alguses valmistas raskusi õpilaste segava käitumisega toimetulek või kõigi õpilaste kaasamine õppetöösse, siis aja jooksul on Aliide-Marie leidnud just temale omased nipid ja meetodid, millega hoida õpilaste huvi ja keskendumisvõimet. Probleemide ilmnedes ei ole Aliide-Marie kunagi käega löönud – ta arutab olukorrad läbi, küsib nõu ja kaalub lahendusvariante. Meie koolil ja õpilastel on väga vedanud, et meil on nii siiras, aktiivne ja hooliv õpetaja.