Vanavanemate lugude kogumise võistlus ootab osavõttu ja õpetajate abi vahendamisel.

Laste ja vanavanemate suhtlus on üks iseäralik asi. See võib olla nagu üks muinasjutt, kuhu laps oma tavapärasest elust võib sattuda, näiteks pühapäevasel pannkookide söömise ajal, mis toimub koos mõnusa vestlusega. Et lapselaste ja vanavanemate lood ei ununeks ja rääkimata ei jääks, on Eesti kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivil lastele ja noortele välja pakkuda üks tore ja vajalik tegevus: vanavanemate lugude purki püüdmine.

Kogumisvõistluse „Püüa vanaema lugu purki!“ eesmärk on koguda Eesti vanemaealistelt inimeselt üks lugu või laul, mis on tema elus oluline. Selle teostamiseks oleme loonud veebirakenduse http://kratt.folklore.ee/vanaema/.

Lapsed ja noored, filminud või helisalvestanud soovitud loo oma telefoniga, saavad sinna faili koos andmetega hõlpsalt üles laadida. Lisatud on ka muud vajalikud õpetused, näiteks see, kuidas vanavanemale oma tegevust tutvustada: „Palun räägi üks lugu või laula üks laul, mis on sinu jaoks tõeliselt oluline. See võib olla näiteks ere mälestus või juhtum sinu enese elust, kelleltki teiselt kuuldud lugu, mis on sind elus saatnud, või hoopis õpetlik lugu, mis on pannud kaasa mõtlema.“

Kampaania oleme sidunud vanavanemate päevaga, kuid saadetised peaks arhiivi jõudma hiljemalt 26. oktoobriks. Kuna vanavanemate päev on meie rahvakalendris võrdlemisi värske püha, siis on sellega seotud traditsioonid alles välja kujunemas. Vanavanemate lugude kuulamine ja talletamine võiks tulevikus saada selle päeva üheks traditsiooniks.

Senini saadetud lugude seas ongi nii õpetlikumaid, tõsisemaid kui ka lõbusamaid. Lood võivad ajas päris kaugele tagasi minna, nii meenutab üks vanaema oma tädi juttu möödunud sajandi alguse koolist. Koolilapsed kasutasid ära seda, et mõni õpetaja ei mõistnud sõnagi eesti keelt. Kui tunni ajal tekkis kellelgi hädavajadus välja minna, tuli tõsta käsi ja öelda „Прошу выйти“. Lapsed jällegi teesklesid aktsenti ja küsisid välja fraasiga: „Kus peldiku võti?“ Õpetaja ei saanud kuidagi aru, miks lapsed itsitasid, kui keegi välja küsis.

Kogumiskampaania pealkirjas esile tõstetud vanaemade lugude kõrval on loomulikult oodatud ka vanaisade, teiste vanemate sugulaste, tuttavate või koguni täiesti võõraste vanema põlvkonna inimeste lood. Muidugi võib salvestada ja arhiivi saata ka rohkem lugusid. Kui selleks on rääkijate luba, avaldame lood ERA kodulehel.

Õpetajatelt ootame vahendamist, teabe õpilasteni viimist, muidugi on võimalus siduda võistlus õppetööga, sel juhul peab õpetaja paluma salvestatud faili ka endale saata. Lapsed ja noored saavad lugude kogumise käigus jälgida, kuidas kellegi ühekordne läbielatud kogemus vormub looks, mida meenutatakse ja üksteisele räägitakse. Lugu võib olla vaid perekonna, aga ka suguvõsa või suurema kogukonna ühine pärimus. Intervjuud tehes saavad lapsed ja noored omal nahal kogeda ka rahvaluule- ja elulookoguja rolli, pannes proovile oma oskused nii filmija kui ka küsitlejana. Lugude kogumist on võimalik edasi arendada sellel õppeaastal toimuva rahvaluule olümpiaadi uurimistööks, seal leidub nii rahvaluule kogumisele kui ka rühmapärimusele keskenduvaid teemasid.

Võistlus toimub Euroopa kultuuripärandi aasta raames.

Infot kogumisvõistluse kohta saab Eesti rahvaluule arhiivi ja „Püüa vanaema lugu purki“ FB-lehelt, telefonil 737 7730 ja e-aadressil era@folklore.ee.

Lugusid ootame kuni 26. oktoobrini ja parimaid autasustatakse, sponsorite seas on näiteks folkmuusika­ansambel Trad.Attack! Loodame, et üheskoos saame talletatud rohkelt lugusid – see toob rõõmu nii salvestajatele kui ka rääkijatele.