Kuidas küpsetada suurepäraseid pannkooke? Saabas või draakon? Une uurimine. Video-CV koostamine. Need on mõned 2018. aasta kevadel õpilaste antud tundide teemadest, mida Õpifestil käsitleti. Ettevõtmise eestvedaja on Tartu ülikooli haridusuuenduskeskus, koostööpartneriteks Eesti Rahva Muuseum ja Tallinna ülikool.

Nimi Õpifest viitab sellele, et õppimine võib olla pidu nii õpilase kui ka õpetaja jaoks, võib inspireerida ja intrigeerida. Õpipeol saavad osaleda põhikoolide, gümnaasiumide ja kutsekoolide õpilastest moodustatud kolmeliikmelised meeskonnad. Raamistavateks kriteeriumiteks on korraldajad seadnud vaid ajalise piirangu tunni kestusele (20 minutit), ainete omavahelise lõimimise kavandatavas tunnis ning aktiivõppemeetodite kasutamise. Õpifesti tundide läbiviimist hinnatakse kahes vanuserühmas: põhikool ja gümnaasium/kutsekool. Lisaks varem ettevalmistatud tunnile saavad osalejad lõppvoorus ülesande kohapeal lahendada. Selle juures saavad õpilased näidata üles loovust, koostöö- ja suhtlemisoskust ning võimet siduda aineid omavahel, luues seoseid igapäevaeluga. Tagasisidet annavad Tartu ülikooli eri valdkondade õpetajakoolituse asjatundjad, muuseumipedagoogid ning praktikud. Sündmus toimub kahes etapis. Detsembris avatavasse videovooru saavad soovijad esitada lühi­klipid meeskonna ja tunniteema tutvustusega, mille seast valib žürii välja lõppvooru pääsejad. Lõppvooru minitunnid salvestatakse ning need on huvilistele Youtube’i vahendusel kättesaadavad.

NÕK/MÕK – „Nüüd õpisäde kujunegu“ / „Muna õpetab kana“

Õppimine ja õpetamine liiguvad järjest enam suunas, kus keskne roll on õppijal, vastutuse võtmisel oma õppimise eest, eesmärkide seadmisel ning teadmiste konstrueerimisel uue info ja olemasoleva kogemuse baasil. Õpetajate üks olulisi väljakutseid aastatetaguse tööga võrreldes on olla ka ise iga päev õppija rollis, valmis muutusteks, avatud ideedele ning koostööle. Just oskus töötada ja õppida koos teistega, tekitades sünergia eri teadmistest ja kogemustest, on see, mis aitab lahendada keerulisi olukordi ja kompleksülesandeid.

Õpitakse igal pool – ei piira seda klassiruumi seinad ega kõrged aiad koolimaja ümber. Õpitakse e-keskkonnas, muuseumis, loodusmajas, huviringis, metsas matkates. Koolid teevad õppekeskkonna mitmekesistamiseks edukalt koostööd organisatsioonide ja ettevõtetega, viies õpilased päriselule lähemale, õppides raamatutarkust seostama päriselus toimuvaga ning nägema laiemat pilti, kus õppeained ei eksisteeri üksteisest eraldi, vaid moodustavad terviksüsteemi.

Järjest enam praktiseeritakse projektõpet, loovtööd hõlmavad mitmes aines seatud õpiväljundeid ja eesmärke ning olulisemaks kui kunagi enne on muutunud iga õpilase jaoks just talle sobiva õppimisviisi leidmine, õpioskuste omandamine ning tema toetamine õpiprotsessis. Õppijate toetamiseks annavad õpetajad sisukat tagasi­sidet, mis tõstab esile õppija tugevusi ja viitab arendamist vajavatele kitsaskohtadele. Koostöine õppimine ja meeskonnapõhine õpetamine loovad uusi võimalusi: õpetajate meeskonnad õpetavad mitut klassi korraga.

Muutused hariduses on avanud seninägematuid võimalusi kõigi osapoolte jaoks. Õpetajad saavad paaris või mitmekesi õpetades kavandada tööjaotuse, rõhudes meeskonnaliikmete tugevustele, õpilased saavad valida suhtluse just selle õpetajaga meeskonnast, kellega neile kõige paremini sobib. Õpetamise kvaliteet paraneb ja õppimine muutub õpilaste jaoks vaheldusrikkamaks ning tähenduslikumaks, võimaldades end proovile panna nii individuaalses kui ka rühmatöös. Omandanud vilumused, hoiavad õpetajad aega kokku, on lihtsam hakkama saada eritähelepanu vajavate õpilastega ning olukorras, kus keegi õpetajatest peaks haigestuma. Tähtis on ka koolijuhtide ja -pidajate roll, nende ülesanne on korraldada koolielu selliselt, et õpetajatel oleks võimalikult suur loominguline vabadus ja sellega kaasnev vastutus õppe kavandamisel ja läbiviimisel.

Õpifest ärgitab nii õpilasi kui ka õpetajaid kasutama igapäevases õppetöös õpilaste potentsiaali õpetajana. Teistele õpetamine toetab sügavat õppimist, õpetab aega planeerima, annab teadmisi tunni kavandamisest ja läbiviimisest, lihvib esinemis- ning juhtimisoskusi, rääkimata koostöö- ja suhtlemisoskustest.

„Kooli huvitavamaks tegemine peab kindlasti olema õpilaste võimuses. Kui kool on loodud meie jaoks, oleks aus, et meie oleme ka need, kes enda õpikogemust arvesse võttes midagi muudavad (või ei),“ arvab möödunud aastal Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi võistkonnas Õpifestil osalenud Marta Lotta Kukk.

Õpifesti korraldajad teevad omalt poolt kõik, et pakkuda õpilastele võimalust anda tunde teemal, mis neid ja tunnis osalejaid sütitavad. Kui õpetajat kuulates, materjali lugedes või tegevustes osaledes omandavad õppijad parimal juhul poole kuuldust, loetust või läbitehtust, siis teisi õpetades on omandamise protsent üheksakümne lähedal. Aktiivne osalemine õppetöös ja õppija sisemine motivatsioon on tihedalt seotud ka rahuloluga, mis omakorda mõjutab üldist eluga toimetulekut, koolijõudlust ja akadeemilist edukust, kooli lõpetamise tõenäosust ja haridustee jätkamist.

Töövestlusel kõrvuti robotitega

Tänaseid õpilasi tervitab tööturul juba mõne aasta pärast olukord, kus aineteadmiste kõrval on kujunenud olulisemaks kui kunagi varem probleemilahendamis-, suhtlus- ja koostööoskus, digitaalne kirjaoskus ja suutlikkus kriitiliselt mõelda, loovus ning veel mõnigi oskus, mille õpetamisele koolis aina enam tähelepanu pööratakse. Tulevikuoskuste arendamiseks peavad nii õpetajate kui ka õppijate õppimise ja õpetamisega seotud suhtumistes ja hoiakutes toimuma muutused, mis võimaldavad korraldada koolielu ümber selliselt, et õpetajad toetaksid õpilasi parimal võimalikul moel ning arvestaksid nende individuaalsusega. Ainult muutustega kohanedes ning pidevalt õppides saavad tänapäeva noored tööturul edukalt robotitega konkureerida.

Õpifestil on õpilased näidanud, et on edukalt tulevikuoskuste omandamise rajal – osavalt oli tundidesse kavandatud tegevus, mis eeldas osalejailt digivahendite kasutamist, loovuse vallapäästmist, koostöö- ja suhtlusoskust. Noorte õpetajate meeskonnana õpetamine oli hästi läbimõeldud, rollid jaotusid enamasti võrdselt ning iga õpetaja sai sisustada just selle osa tunnist, milles ta end kõige kindlamini tundis. Üles näidati muuhulgas suurepärast oskust muutustega kohaneda. Olukorras, kus ühe meeskonna kaks liiget olid lõppvooru eel ootamatult haigestunud, pidi üks noor õpetaja une uurimise tunni üksi andma ning sai sellega laitmatult hakkama.

Tänapäevane õpetajakoolitus on ehitatud üles selliselt, et õpingutes omandatud teadmised ja oskused võimaldavad elus lisaks haridusvaldkonnale hakkama saada veel paljudes eluvaldkondades, kus vajatakse planeerimis-, juhtimis-, läbirääkimis- ja esinemisoskust. Lihtsatest asjadest keeruliselt rääkida võivad paljud, vastupidine oskus on pigem haruldus. Õpilaste ja töötajate seas ning ühiskonnas laiemalt osatakse hinnata oma ala spetsialiste ja juhte, kes suudavad lahti mõtestada ja selgitada keerulisi protsesse inimesele, kes pole valdkonna asjatundja. Õppimis- ja õpetamisoskusi varakult harjutama hakates ja edasiviiva tagasiside saatel aina paremaks lihvides saavad mitmetest tänastest noortest õpetajad suure algustähega või mõne teise ameti kandjad, kel on edaspidises elus abiks head õppimis- ja õpetamisoskused. Õpetajad, kes igatsevaid inspireerivaid ja loovaid kolleege, saavad kaasa aidata, et neid tekiks, andes õpilastele võimaluse end õpetajana proovile panna juba üsna varases nooruses ning toetades nende püüdlusi õpetajaks kujunemise teel.

Õpipidu TÜ haridusuuenduskeskuse egiidi all jätkub!

 

Vaata lisa www.õpifest.ee