Tallinna ülikooli õpilasakadeemia selle kevade 13 kursust pakuvad võimalust end täiendada, toetavad tulevase eriala teadlikku valikut, aga võimaldavad ka ülikoolieluga lähemalt tuttavaks saada.

Johanna-Maria Poell on võtnud osa kahest õpilasakadeemia kursusest. Esimene neist oli ingliskeelne rahvusvaheliste suhete kursus 2017. aasta kevadel. „Kuigi õppejõud olid väga toredad ja õppekava huvitav, sain juba pärast esimest loengut aru, et diplomaati minust ei saa – no ei löönud see aine silmi sellisel määral särama!“ tunnistab Johanna-Maria.

Eelmise aasta sügisel osales ta aga loovkirjutamise kursusel. „Olen kindel, et see oli üks parimaid otsuseid, mis viimasel ajal langetanud olen,“ nendib Johanna-Maria. „Avastasin taas oma huvi loovkirjutamise vastu ning leidsin sõpru ja mõttekaaslasi.“

Intrigeerivat jätkub

Johanna-Maria on kuulanud ka õpilas-akadeemia lühiloenguid ning saanud uusi teadmisi mitmesugustel teemadel. Ta on end juba õpilasakadeemia tänavustele kevadkursustele registreerinud. „Ootan põnevusega, mida see semester endaga kaasa toob“ sõnab ta.

Akadeemia tänavune kursuste valik on tõesti huvitav ja eriline. Kursus „Venekeelne kirjandus lõpukirjandis“ annab võimalust kirjandusteadmiste maailma avardada ning seeläbi lõpukirjand sisutihedamaks ja loovamaks muuta.

Veel on uued kursused „Antropoloogia – uurides kaasaegseid kultuure“, seda osaliselt inglise keeles, aga ka „Itaalia ja prantsuse keel ning kultuur“, „Mida meile räägivad Jaapani traditsioonidest ja tänapäevast anime ja manga“ ning „Vaata maailma teaduspõhiselt. Uurimustöö alused“.

Õpilasakadeemia kõige popimad kursused on ka praegu õppekavas: „Rakenduspsühholoogia – vaadates tulevikku“ ning „Kommunikatsioon: reklaam, suhtekorraldus, ajakirjandus“.

Aga miks mitte noorsootöö?

Ootamatult tagasihoidlik on tänavu olnud huvi noorsootöö vastu. „Ometi annab kursus hea ülevaate valdkonna teemadest, noorsootöös kasutusel olevatest tegutsemisviisidest ja -vormidest,“ kinnitab Tallinna ülikooli noorsootöö ja mitteformaalõppe õpetaja Lianne Teder. „Kasutatakse noorsootöös levinud mitteformaalse õppe meetodeid: õpitakse ise tehes, oma kogemusi ja varasemaid teadmisi uutega sidudes. Praktilise tegevuse analüüsid aitavad noorel ennast tundma õppida, luua laiemat tähendust ühiskonnas nähtavale.“

Õpilasakadeemia kevadsemester kestab 2. veebruarist 5. maini. Üldjuhul tähendab see viit-kuut kohtumist semestri jooksul laupäeviti, tavaliselt üle nädala.

Tuntumad õppejõud kevadsemestril on Lianne Teder, Carlo Cubero, Marje Ermel, Alari Allik, Maret Nukke, Inna Adamson, Benjamin Klasche, Caitlyn Kirna, Merilyn Meristo ja Andres Jõesaar.

Õpilasakadeemia loodi 2004. aastal, mis muudab tänavuse omalaadseks juubeliaastaks. Kokku on 14 aasta jooksul kursustel uusi teadmisi saanud 5446 õpilasi üle Eesti.