Inspireerituna R. Wagneri ooperi „Tristan ja Isolde“ muusikast ja tegelaskujudest on lavastusmeeskond loonud tantsu ja tänapäeva tehnoloogiaid siduva sümbiootilise lavastuse „Trisolde“, milles võetakse fookusesse konfliktse ja vastuolulise armastuse teemad. Lavastus kompab habrast piiri armastuse ja vihkamise vahel, puudutades oma maailma loomise ja selle hävitamise meelelisust, ja küsib, kas inimeste suhetes on võimalik kogeda selliseid tugevaid tundeid, mis suudaksid ületada ka ajalise elu piire.

Lavastus on sündinud koostöös kaasaegse tantsu, muusika ja uue tehnoloogiakunsti tunnustatud esindajatega ning esindab sümbiootilise koostoime paradigmat, kus publik saab osaleda lavastuse helimaastiku kujundamisel. Nimelt on vaatajatel võimalus olla ühendatud sensoritega, millest arvutiprogramm tuvastab kasutaja kognitiivse ja emotsionaalse seisundi lavastuse vaatamise ajal ning rakendab seda helimaastiku kujundamisel reaalajas. Samuti on lavastuse visuaaltehnoloogia sümbioos elavas ettekandes. Seetõttu on iga esituskord ainukordne.

„Tristanit ja Isoldet“ peetakse modernismi alguseks muusikas, kus tutvustatakse selliseid tehnikaid nagu kromaatiline dissonants ja atonaalsus. Muusikateost on kirjeldatud kui sõnade sümfooniat – ooperil puudub aktiivne väline tegevus suurte kooride ja paljude tegelaskujudega ning peamine „tegevus“ toimub tegelaste peas.

„Nuttev tamm“ on pööranud pilgu kasvamisele ja teisenemisele kui lavastuse võtmekujunditele, võttes allikaks meie ammendamatu rahvapärimuse ja ürglooduse. Selles lavastuses on liikumine, sõna ja heli võrdselt olulised meediumid. TLÜ tantsutudengite liikumismõtlemine on lavastuses sündinud koostöös Simo Kruusemendi leidliku ja delikaatse koreograafilise liikumiskeelega ja tema juhendamisel.

Etendusõhtud toimuvad Fine5 tantsuteatri, TLÜ ja EMTA õppejõudude ning tudengite koostöös märtsi alguses Sakala 3 teatrimajas Tallinnas.