Eesti Vabariigi aastapäeva eel annab president Kersti Kaljulaid tänavu teenetemärgid 112 inimesele. Valgetähe IV klassi teenetemärgi saab ka õpetaja, eestluse hoidja Soomes Helja Kirber.

Tartu ülikooli diplomiga eesti keele ja kirjanduse õpetajal Helja Kirberil läheb tänavu Soomes 10. aasta. Ta õpetab eesti keelt Tuglase seltsis – Eesti majas ja mujal – ning jagab täiskasvanud soomlastele eesti keele teadmisi e-kursustel. Ta on Eestikeelse Hariduse Seltsi (EHS) esinaine ja välismaal elavate laste Üleilmakooli juht.

Presidendi tunnustus pole esimene kord, kui Kirberit tänatakse. 1997. aastal sai ta Tartu Forseliuse gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetajana aasta õpetaja tiitli. 2006. a pärjati ta Eestis aasta võõrkeeleõpetaja tiitliga.

EHS-i esinaine sai Kirberist 2013. aastal. 2007. a loodud seltsi kõige tähtsam eesmärk oli soome-eesti kakskeelse kooli loomine, mis nüüd tegutseb Latokartano põhikoolina Helsingis Viikkis. Koolis õpib ligikaudu 800 õpilast. Neist sadakond on eesti emakeelega lapsed.

Seltsil on mitu tegevussuunda

Helja Kirberi juhtimise ajal on seltsi tegevus edenenud kolmes peamises suunas: Soomes elavate ja töötavate eestlastest õpetajate, eriti eesti keele kui emakeele ja kui võõrkeele õpetajate ühendamine. Kaks korda aastas korraldab selts neile seminare. Sügisel õpetajate päeva paiku tehakse koolitus kõigile Soomes töötavatele eestlastest õpetajatele. Kevaditi kutsutakse koolitusele eesti keele õpetajaid üle ilma. Tänavused kuupäevad ja ajakava on juba teada: üleilmsed väliseesti õpetajate emakeelepäevad toimuvad Helsingis 7.–10. märtsini.

Kirber arvab, et pole väga täpset infot selle kohta, kui palju Soomes eesti keele õpetajaid on. „Võime rääkida umbes sajast, kes peavad end eesti keele õpetajaks,“ arvab ta. Nende hulgas on eestlased, kes õpetavad Soome koolis kaks tundi nädalas eesti keelt kui oma emakeelt, on eestlased, kes õpetavad eelkõige täiskasvanud soomlastele eesti keelt kui võõrkeelt, ja soomlased, kes õpetavad täiskasvanud soomlastele eesti keelt. Lisaks lasteaiaõpetajad, kellega seltsil on eesmärk tihedam kontakt luua. Seltsis on umbes 40 aktiivset liiget, kuid tegevus on suunatud palju suuremale inimeste hulgale.

Koostöös Innovega korraldab selts 9. kl eesti keele lõpueksamit Helsingis, kus õpilased saavad hinnata oma eesti keele oskust. „Igal aastal on üksjagu neid õpilasi, kes pärast Soome põhikooli lõpetamist lähevad Eestisse gümnaasiumi,“ selgitab Kirber eksami vajalikkust. Innovega koos korraldatakse Helsingis eesti keele tasemeeksameid B1 ja B2, mis on Tuglase seltsi tegevus ja kus Helja Kirber on kontaktisik.

Eesti keele õppimine on Soomes populaarne. Kirberi kursused on täis ja õppijad üha nooremad. Eestlased küsivad sageli, miks soomlased eesti keelt õpivad. Õpetaja loetleb vastuseks: harrastustegevus, töö (mitte ainult Eestis, vaid ka Soomes töötades võib kokkupuude eestlastega olla suur), kinnisvara Eestis, eestlasest elukaaslane. „Soomes on hulk soomlasi, kes lisaks eesti keele õppimisele ja oskusele tunnevad Eesti vastu sügavat huvi,“ räägib Kirber.

Kirjutamisvõistlus lastele

Igal aastal korraldab selts kirjutamisvõistluse Soomes elavatele eesti keelt rääkivatele lastele. Võitjaid autasustatakse emakeelepäeval Eesti suursaatkonnas Helsingis. „Tänu Soome koolides töötavatele eesti keele kui emakeele õpetajatele on võistlus väga populaarne,“ ütleb Kirber. Tänavu toimus see 9. korda. Teemad on alati lähtunud kirjutajast: „Minu sõber“, „Eestikeelset lemmikfilmi vaatamas“, „Minu … kallid, … kodu, … unistused, … rõõmud, … lugu, … maa“.

Eelmisel õppeaastal peeti võistlust esimest korda kahes voorus – kõigepealt koolides eelvoor, kus osales umbes 600 last. Õpetajad ja õpilased valisid lõppvooru 185 tööd, neist 39 töö autorid kutsuti koos perekondadega emakeelepäeval Eesti suursaatkonda autasustamisele.

Sel aastal on kirjutamisvõistlus ülemaailmne nii sellepärast, et on eesti keele aasta, kui ka põhjusel, et EHS korraldab Helsingis üleilmsed väliseesti õpetajate emakeelepäevad.

Tänavusele võistlusele „Minu maailm“ saadeti umbes 200 tööd, suurem osa Soomest, aga ka mujalt. Millest neis seekord kirjutatakse, ei osanud Kirber veel öelda, kuid eelmiste aastate kirjutistes on tema sõnul väga palju huvitavat, on rõõmu, aga ka kurbust. „Mul on hea meel, et kirjandusmuuseum soovib tööd talletada,“ ütleb õpetaja. „Need on omamoodi väärtuslikud noorte Soomes sündinute ja Soome tulnute lood.“

Üleilmakool kõigile

Üleilmakool, mida Helja Kirber juhib, on juriidiliselt samuti EHS-i tegevus. Tagasiside on andnud kindlust, et niisugune õppevorm on alternatiiv teistele võimalustele nagu näiteks Eesti koolid maailmas. Palju eestlasi elab maades, kus muud võimalust polegi. „Tegevus on praegu kaheosaline – kirjalikud kogu õppeaasta kestvad kursused HITSA Moodle’i keskkonnas ja individuaalsed Skype’i tunnid õpetajaga. Õpetajad – kaheksa eesti keele ja kirjanduse, ajaloo-, geograafia- ja matemaatikaõpetajat – õpetavad ühel või mitmel kursusel. Virtuaalsest materjalist on üks osa e-Koolikotis, sel aastal kasutab osa õpilastest digiõpikuid.

„Me oleme kasutanud uhkelt nimetust e-põhikool, kuigi kõigi klasside kõiki kursusi meil veel ei ole,“ räägib Kirber. See on üks arenemissuund: pakkuda vastavalt vajadusele ka teiste ainete kursusi. Jätkuvalt on suur töö kooli reklaamimine, milleks peale interneti palju muid võimalusi pole. „Oleks tore, kui võimalikult paljud eesti pered teaksid Üleilmakoolist,“ soovib kooli juht.

Üleilmakooli kursused, nagu kõik e-kursused, nõuavad perelt ja õpilaselt motivatsiooni ja enesedistsipliini. Samas ehk ka kasvatavad seda, loodab Kirber ja arvab, et virtuaalsel teel ei saa panna õpilasi eesti keelt õppima. See soov peab välismaal elaval perekonnal endal olema. Ja paljudel ongi, ka kakskeelsetel. „Olen korduvalt kogenud, kui hästi võib kogu elu välismaal kakskeelses peres elanud laps eesti keelt osata, kui perekond seda toetab,“ räägib ta. Huvitavad harjutused motiveerivad õppima ja selle poole õpetajad püüavadki, aga õppekeskkond seab takistusi. Näiteks peab õppematerjal olema infotehnoloogiliselt võimalikult lihtne, sest mitte kõikjal maailmas pole IT-areng olnud nii jõuline kui Eestis.

Õpilasi motiveeritakse sel viisil, et õpetaja parandab ja kommenteerib kõiki ülesandeid, mida õpilane teeb. Hindeid ei panda. „Meie ei kohusta ega hinda, vaid anname võimaluse ja innustame,“ räägib Kirber ja rõõmustab, et osale õpilastest see õppevorm sobib. Üleilmakoolis on õpilasi, kes õpivad juba 3–4 aastat, liiguvad klassist klassi, samuti on mitmel kursusel õppijaid. Kooli juhil on mitu põhjust rõõmu tunda: „Tore on, kui sama pere nooremad lapsed tulevad järjest Üleilmakooli õppima. Rõõmu valmistab seegi, et oleme saanud olla abiks õpilastele, kes on Eestisse ja Eesti kooli tagasi tulnud.“

Helja Kirber ütleb, et Üleilmakool on talle väga tähtis. Selle käimalükkamisel ja arendamisel on väga paljud inimesed nõu ja jõuga abiks ning eriline tänu kuulub HTM-i keeleosakonnale.

„Inimene ei ela üksi, tema ümber on alati teised inimesed,“ räägib Kirber. „Õpetajatööd tehes ei saa läbi õpilasteta.“ Ta on tänulik oma õpilastele, kellega Rakveres noore õpetajana alustas ja kellega Tartus koos oli, ning soomlastele, kes mitte ainult ei õpi eesti keelt, vaid ka armastavad Eestit.

„Minu maa“

Katkend eelmisel aastal kirjutanud tüdruku loost.

Huvitav, mida minu vanaema ja vanaisa praegu teevad, milliseid mõtteid mõlgutavad. Võib-olla ka nemad mõtlevad minu peale ja oleme eri maailma paigus olles õhkõrna niidi kaudu üksteisega ühenduses. Selle peene ja nähtamatu niidi abil oleme nii kaugel ja samas nii lähedal üksteisele, meie, eestlased, ükskõik, kus me ka pole. Oma mõtetes ja igatsustes. Üle ilma on peenike, ämblikuvõrguna laiuv võrgustik. Minu Eesti.

Arvamusi Üleilmakooli kohta

Tuulikki Bartosik, kelle pere on kooliga seotud teist aastat: „Meie pere olukorras on Üleilmakoolis käimine haruldane võimalus, sest laste igapäevaelu on eesti keelele lisaks veel saksa- ja rootsikeelne. Võimalus, et saame pakkuda lastele eestikeelset haridust, annab neile parema oma teises emakeeles kirjutamise oskuse ning tunde, et nad osalevad eestikeelses koolikeskkonnas. Interaktiivne õppimine tundub olevat palju populaarsem kui õpikutest lugemine ning tavapärane suuline ja kirjalik vastamine.“

Leo, 7. klass, õpib Eesti ajaloo kursusel: „Olen olnud vaimustuses ajalookursusest ja mulle meeldib selline õppimise vorm väga. Saksa koolis sain nii saksa- kui ka rootsikeelses ajaloos Eesti ajaloo kursusest abi. Kohati on tavalises koolis igav õppida, kuna õpikeskkond pole Üleilmakooli kursusega võrreldes sama mitmekesine ja õpetajad annavad harva tagasisidet, tavaliselt panevad nad ainult hindeid ja punkte. Minu meelest on Üleilmakooli süsteem hea ja mulle meeldib õpetaja põhjalik tagasiside, see kõik kannustab õppima.“

Theo, 5. klass, õpib praktilise eesti keele kursusel: „Minu meelest on lahe, et saan õppimise käigus videoid teha. Üleilmakoolis ei saa õpetaja laste peale pahaseks ja tagasiside on positiivne. On huvitav, et koolitöö jaoks peab vaatama põnevaid filme, ka nii saab eesti keelt õppida. Ülesanded on olnud huvitavamad kui tavakoolis, sest need on mitmekesisemad.“