Õpilaste arvu vähenemine ja koolivõrgu optimeerimine annab senisest enam põhjust meie koolide ajalugu põhjalikult talletada.

Koolimuuseumide algus ulatub aastakümnete taha, mil kodulooringe juhendades, vanavara ja fotosid kogudes, aegunuks muutunud õppevahendeid ja õpikuid kõrvale pannes tekkis entusiastliku õpetaja eestvõttel nii mõnegi kooli juurde koduloonurk või muuseum. Seal oli hea õppetunde läbi viia, aktiivsetele õpilastele giididena (või ka lihtsalt igapäevaste abilistena) rakendust leida ning vajadusel külalisi võõrustada.

Kui koolil oli tulemas juubel, võis sealt saada ideid uuteks väljapanekuteks. Kõik koolimuuseumid ei ole ajaproovile vastu pidanud, kuid selliseidki leidub, rääkimata neist, mille eluiga on mõõdetav 5–10 aastaga.

TLÜ Eesti pedagoogika arhiivmuuseum (EPAM) korraldas 2015. aasta sügisel koolide seas anketeerimise, et luua ülevaade koolimuuseumidest, muuseuminurkadest ja materjalikogudest ning kooliajalugu käsitlevatest trükistest ja õpilaste uurimistöödest. Tol ajal saime kokku 30 koolimuuseumi, seitse muuseuminurka ja neli muuseumimõõtu materjalikogu. Muuseum oli loomisel/taasloomisel kaheksas koolis. Küsitluse käigus andis endast teada ka kaks ametikooli muuseumi.

Eestis on alati hariduse ajalugu väärtustatud

Sellest annavad tunnistust koolijuubelite tähistamine, temaatiliste väljaannete rohkus ja uskumatu mitmekesisus. Mis puutub ajaloo-ossa õppeasutuse kodulehel, siis see on kolinud pigem sotsiaalmeediasse.

EPAM on omalt poolt korraldanud temaatilisi koolimuuseumide nõupäevi – seni kaks korda Tallinnas, üks kord Tartus. On kõneldud kooliajaloo uurimisest, „uutest tuultest“ muuseumipedagoogikas, antud juhiseid iga-aastasest õpilasvõistlusest „Kooliajalugu uurima!“ osavõtuks. On tutvustatud EPAM-i fonde ja digibaase ning vaadatud õppeasutuste juubeliraamatute, kooli-aabitsate, -lugemike ja -töövihikute väljapanekuid. On antud näpunäited paberteavikute ja fotode hoidmiseks-säilitamiseks. Päeva lõpetuseks on külastatud mõnda koolimuuseumi. 2019. aasta sügisene nõupäev peaks lahkama meie rikkalikku digipärandit.

2018. aasta küsitlus

Fikseerimaks vahepeal toimunud muutusi ja saamaks infot Eesti muuseumiühingu virtuaalse kaardi koolimuuseume puudutava osa (vt www.muuseum.ee) tarbeks, korraldas EPAM 2018. aasta sügistalvel koolide seas uue küsitluse. Kaardirakendusega ühildamine (nagu ka ankeetvastuste avalikustamine ja tsiteerimine) eeldas koolipidaja ja direktori nõusolekut, mida ei andnud eri põhjustel ligi neljandik vastanutest. Seepärast saame siin kasutada vaid statistilisi näitajaid, viitamata konkreetsetele koolidele.

2018/19. õppeaasta sügisel oli meil 533 üldhariduskooli, sealhulgas 15 riigigümnaasiumi ja 15 täiskasvanute gümnaasiumi. Ligi viiendik koolidest oli lasteaiaosaga (lasteaiad-algkoolid, lasteaiad-põhikoolid ning koolid, mille nimetuses see ei kajastu). Erakoolide arv lähenes 60-le. Võrdluseks: 2014/15. õa tegutses Eestis 547 ja 2015/16. õa sügisel 534 üldhariduskooli (neist üheksa uut riigigümnaasiumi, 16 täiskasvanute gümnaasiumi, 47 erakooli).

Küsitlusest selgus, et käesoleval õppeaastal on meil 36 koolimuuseumi, 10 muuseuminurka ja viis museaalse väärtusega materjalikogu. Koolihoone kapitaalsema remondi ootel on kokku pakitud nelja (ja peatselt lisandub veel üks) koolimuuseumi materjalid. Muuseumi taasloomisest/loomisest mõtiskleb viis kooli. Digiajastule kohaselt plaanib kaks kooli luua virtuaalmuuseumi.

Oma küsitluses keskendusime just esimesele kategooriale. Lisaks üldandmetele tundsime huvi koolimuuseumi kuraatori olemasolu vastu. Sellise märkis puuduvat üks kool.

Muuseumiinfot kooli kodulehelt (ülevaadet muuseumi kujunemisest, kogudest, fotosid ekspositsioonist ja kontaktandmetest) võis leida natuke üle pooltel (51,9%) vastanutel.

Mis puutub kogude säilitamise ja eksponeerimisega seotud küsimustesse, siis väljatöötatud kogumise põhimõtteid märkis järgivat 40,7% vastanutest, kusjuures kogude üle peeti ühel või teisel viisil arvet 66,7% koolimuuseumides.

Kollektsiooni kuuluvad valdavalt fotod (96,3%), trükised (92,6%), esemed (88,9%) ja käsikirjad (81,5%), videoid on vähem (66,7%). Digiarhiivi pole 37%-l vastanutest. Digiarhiiv moodustab kogudest 5–10% 41,8%-l vastanutest. Ligi 50% moodustavad digikogud 3,8-l ja enam kui 50% – 7,4%-l vastanutest. Digiteerimiskavatsust tulevikus märgivad õige mitmed koolimuuseumid.

Muuseumimaterjale eksponeeriti valdavalt püsinäitusel, kusjuures 18,5% märkis ka väljaspool kooli toimunud sündmusi (nt küla- ja kodukandipäevi jm).

Muuseum on kooliellu ühel või teisel viisil kaasatud. 81,5% kuraatoreist märkis oma abistavat rolli õpilaste loov- ja uurimistööde koostamisel, 48,1% õpilaskonverentside ja 92,6% kooli tähtpäeva ürituste korraldamisel. Ühel puhul polnud kaasatust võimalik täheldada.

Muuseumi tegevuse kajastamist viimase kolme aasta jooksul kooli häälekandjas (koolileht, Facebook) märkis 77,8% vastanutest, vallalehes 44,4% ja maakonnalehes 14,8%, üle-eestilises plaanis (Õpetajate Leht, televisioon, sotsiaalvõrgustikud) 18,5% vastanutest. Valdav osa sai märkida ka mitmeid viimase kolme aasta jooksul ilmunud trükiseid oma kooli ajaloost; vaid kolmel vastanul polnud sellest perioodist ühtki väljaannet.

Koolimuuseumi perspektiivi hinnati ehteestlaslikult tagasihoidlikuks. Viiepallisüsteemis hindas oma tulevikuväljavaateid kolme aasta pärast heaks siiski 44,4% vastanutest, maksimumpunkte ei antud. Tõsist murelikkust ilmutas 11,1% vastanutest.

Kindlasti ei ole koolimuuseumide arv lõplik. Nende olemasolu eeldus on mitmete tingimuste kokkulangemine, eelkõige aga visioon stabiilsest tulevikust. On ju koolimuuseum koht, kus taasluuakse positiivset kuvandit oma õppe- ja kasvukeskkonnast. Õpilaste arvu vähenemine ja hiljutisest haldusreformist hoogu saanud koolivõrgu optimeerimine ei võimalda paraku kõigil kuigi lootusrikkalt homsesse vaadata.

Et haridusmaailmas toimuvat n-ö seestpoolt fikseerida, korraldab EPAM õpilastele iga-aastast võistlust „Kooliajalugu uurima!“. Sel õppeaastal on fookuses juubeliaasta raames aset leidnud / leidvad sündmused (vt lähemalt „Meie kool ja Eesti Vabariik 100“, ÕpL, 19.09.2018). Nagu ikka, on oodatud ka traditsioonilisemaid kooliteemasid ja koolivõrgu muutusi käsitlevad õpilastööd.

Kevadel korraldab EPAM võistlusest osavõtnud õpilastele ja nende juhendajatele tänuürituse. Head kaasalöömist!