Eesti Vabariigis elab 194 rahvuse esindajaid. Tõenäoliselt kasvab see arv lähiaastatel veelgi. Mitte-eestlasi kohtame kõikides eluvaldkondades. Nad erinevad meist keele, kultuuri, tõekspidamiste, religiooni ja mõnikord ka välimuse poolest. Osa neist on kogu oma elu Eestis elanud, teised saabunud lähiminevikus. Mõju teineteisele on olnud ja on edaspidigi suur. Eesti alade pärast on palju sõditud ja seega on päris puhast eestlast ilmselt üsna raske leida. Oma juuri uurima hakates leitakse oma eelkäijates sageli võõrast verd. Olenemata nahavärvist või rahvusest, peaksime kõikidesse inimestesse enda ümber suhtuma austuse ja mõistmisega. See on oluliselt kergem, kui teame, kes me ise oleme, ja püüame rohkem õppida nende kohta, kes meist erinevad.

Eesti Vabaõhumuuseum tutvustab oma külalistele talurahva eluolu ja kultuuri, siin saab teada, missugused on eestlased. Kuna üksteise mõistmine eeldab koostööd, peaksid ka eestlased teadma rohkem meie keskel elavate rahvuste kohta.

Näitusel „Kes me oleme? Portreelood Eesti inimestest“ jutustavad videointervjuus kaheksa rahvuse esindajad oma loo. Nad räägivad, kuidas siia sattusid, mis neile Eestis meeldib, mis mitte ja kus nad oma tulevikku ette kujutavad. Üheksa intervjueeritu hulgas on kaks eestlast, üks neist kogu elu siin elanud, teine väliseestlane. Videointervjuude kõrval saab ülevaate näitusel esindatud riikide ajaloost, rahvusköögist, rahvapillidest ja kuulsustest. Puudu pole ka anekdoot, sest sageli iseloomustab just nali rahvast kõige tabavamalt.

Näituse põhjal loodud haridusprogramm on osutunud väga populaarseks nii koolinoorte kui ka täiskasvanute seas. Muuseumitunnis saab iga osaleja loosiga ühe rahvuse, kelle kohta tuleb tal näitusel esitatud info põhjal lähemalt uurida. Seejärel tehakse ettekanne, mida kaaslased saavad täiendada. Nii jutustajale endale kui ka publikule meeldivad tavaliselt kõige huvitavamad seigad intervjuudest, kuid nagu osalejad on väitnud, on nad palju infot saanud ka riikide kohta üldiselt.

Pärast ettekandeid toimuval arutelul saab igaüks rääkida, mida ta meie riigist ja näituse kangelastest arvab ning kas ka tema suguvõsas on eri rahvusest juuri. Haridusprogramm sisaldab ka temaatilisi rollimänge ja tähelepanuharjutusi.

Loodame, et näitus ja haridusprogrammid aitavad meie ühiskonda tolerantsemaks muuta ja inimestel teineteist paremini mõista.

• Näitus jääb Eesti Vabaõhumuuseumi setu talu laudas avatuks 10. juunini ning ka muuseumitundi saab selle ajani registreeruda.
• Näituse on koostanud Einike Sooväli ja Dagmar Ingi, kaasa on aidanud rahvusseltsid. Näitus on valminud tänu Integratsiooni Sihtasutuse ja kultuuriministeeriumi toetusele.