Sule ja tindiga, just nagu Vilde ja Tammsaare. Foto: Gabriela Liivamägi
Sule ja tindiga, just nagu Vilde ja Tammsaare. Foto: Gabriela Liivamägi

Oluliste kirjameeste kodud

Sule ja tindiga, just nagu Vilde ja Tammsaare. Foto: Gabriela Liivamägi
Sule ja tindiga, just nagu Vilde ja Tammsaare. Foto: Gabriela Liivamägi
2 minutit
54 vaatamist
Sule ja tindiga, just nagu Vilde ja Tammsaare. Foto: Gabriela Liivamägi

 

Eesti keelele pühendatud aastal on parim viis avastada keele mängulisust Tallinna Kirjanduskeskuse Eduard Vilde ning Anton Hansen Tammsaare muuseumis. Seal avanevad lood suurtest eesti kirjanikest, kelle sule ja tindiga kirja pandud read on kujundanud meie emakeelt. Nende kunagised kodud on tulvil inspiratsiooni.

Teid ootab külla üks enim kirjutanud eesti kirjanikke. Vilde kogutud teoste 33 köite ligi 10 000 lehekülge on vaid osa tema loomingust. Üliandekas Eduard Vilde oli meie esimene krimi-, nalja-, reisi- ja romaanikirjanik, aga ka oluline keeleuuendaja. Ta oli nii populaarne, et uued sõnad, mis kirjanik kasutusele võttis, said rahvale omaseks. Eriprogramm „Vilde näitab keelt“ avab kirjaniku olemust, tema kodu ja loomingut keelemänguliste märksõnade kaudu. Mitu keelt oli härra Vildel suus? Millest räägivad vanad esemed tema korteris? Toimub kummaliste sõnade äraarvamismäng. Mida võiksid tähendada Vilde kasutusele võetud sõnad „küpsiküüsi“, „susla“ või „vuhveldama“? Mis tunne on kirjutada nagu Vilde – sule ja tindiga? Tule avastama! Märtsis tähistame Eduard Vilde muuseumis emakeelepäeva. Rohkem elamustunde leiad kirjanduskeskuse koduleheküljelt.

Anton Hansen Tammsaare muuseum on ootusärevuses – ees ootab suursündmus, romaani „Tõde ja õigus“ põhjal tehtud filmi linastus. Esmakordselt võib eestlastele olulist suurteksti näha liikuvate piltide jadana. Kas pole vahva, et nüüd on kõigil võimalus saada üks mahukas ning mitmekihiline tekst kätte hoopis vähem (aja)nõudlikus meediumis? Suurejoonelist mängufilmi on ikka põnev vaadata, kuid kindlasti toob see kaasa ka mitmeid probleeme. Millised on filmi ja romaani erinevused? Miks ei tohi filmi juures romaani unustada? Mida ikkagi tähendab, et „Tõde ja õigus“ on meie tüvitekst? Anton Hansen Tammsaare muuseumis saab nii romaanile kui ka filmile juurde eel- ja järelloo – tausta, mis aitab nii filmi kui ka romaani avada ning mõista. Selleks pakub Tammsaare muuseum kaht väga head muuseumitundi: „Sinasõprus romaaniga „Tõde ja õigus““ ning „Tammsaarele lähemale“. Tule ja külasta Tammsaare muuseumi ning saa osa maailmast, kuhu romaan „Tõde ja õigus“ kirjaniku viis.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Muuseumid ravivad koolitüdimust

Mõni aeg tagasi potsatas Juhan Liivi muuseumi postkasti Viljandi Kesklinna Kooli ajaleht koos postkaardiga, millel muuhulgas kirjas: „Käisime 9. klassiga…

4 minutit

Aktiivõppeprogramm ei ole tuim tuur

Olen väga suur muuseumide aktiivõppeprogrammide armastaja ja harrastaja. Kuna töötan Miina Härma Gümnaasiumis, pärineb minu kogemus suuresti Tartu linnast….

4 minutit

Vanaaja raamatutarkust Kuie koolimajast

Eesti raamatu aastat ehk 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest tasub tulla tähistama Eesti Vabaõhumuuseumi muuseumitundi „Koolitund aastal 1910“,…

2 minutit
Õpetajate Leht