Tuletõrjemuuseum tegutseb päästeameti peamajas Raua tänaval ja on osa õnnetuste ennetamisele suunatud õppetööst. Muuseumi külastajad saavad ülevaate Eesti tuletõrje ajaloost, näevad, kui ohtlik on tulekahju, ning saavad teada, kuidas seda suhteliselt lihtsate teadmiste ja vahenditega ära hoida.

Lastele avatakse „Nublu kohver“, kus peidavad end tuleõnnetuse põhjustajad. Vaatame esmaseid tulekustutusvahendeid. Teeme tutvust uuemate seadetega, mis annavad märku ohtliku olukorra tekkimisest. 1. juulist 2009 on Eestis kohustuslik suitsuandur, mille käsitsemist saab külastaja proovida. Teine oluline alarmeeriv seade on vinguandur. Vingugaas on nähtamatu ja lõhnatu. 1. jaanuarist 2018 on kohustuslik paigaldada vingugaasiandur kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Möödunud aastal juhtus gaasiseadmest lekkinud vingugaasi tõttu mitmeid raskeid õnnetusi. Kahjuks tõuseb pea igas lastegrupis mõni käsi, kui küsida, kas kellelgi pole senini kodus suitsuandurit. Vingugaasi anduri paigaldamise kohaks pakub iga teine eluruumi lage, ka öeldakse, et see tuleb panna suitsuanduri kõrvale või isegi asemele. Nii vingugaasist kui ka selle andurist teavad inimesed liiga vähe.

Ekspositsioonisaalis räägime vee- ja jääohutusest. Üks talverõõmudest on kõikvõimalik tegevus jääl. Tuleb meeles pidada, et jää peab olema selleks vähemalt 10 cm paks. Kevadel ja sügisel ei pruugi isegi nii paks jää turvaline olla. Tutvume veeohutust illustreerivate materjalidega ning saab proovida päästeveste. Päästekomando õppeklassis saab vaadata ohutuse teemal õppefilme ja oma teadmised proovile panna. Noorema publiku lemmikuks on kujunenud Jänku-Jussi õppefilmid, mida hiljem ühiselt kommenteerime.

Muuseumisaali kõige populaarsem ennetustöö instrument on puidust elumaja makett, kus on kujutatud lambikestega 23 põhjust, millest võib puhkeda tulekahju. Maja on koopia Tallinnas Telliskivi 42 asuvast elumajast, kus maketi autor, pühendunud tuletõrjetöötaja Teedo Melts ise elas. Samasugused maketid on tuletõrjemuuseumi Saku vanatehnika hoidlas, Järva-Jaani tuletõrjemuuseumis, Paide, Pärnu ja Rapla päästekomandodes. Teine makett rõhutab piksekaitse olulisust äikese korral. Sealne häälekas vihmasabin ja efektiivsed pikselöögid on nii menukad, et neid tuleb tavaliselt korrata. Teadmiste kinnistamiseks saab vaadata kroonikakaadreid suurematest tulekahjudest Tallinnas aastatel 2002–2006. Šokiteraapia mõjub just täiskasvanutele. Aastas külastab muuseumisaali üle tuhande külastaja ning suur hulk päästealaga seotud inimesi mujalt maailmast.

Mööda Eestit liiguvad muuseumi rändnäitused. Ühel neist tutvustatakse korstnapühkijate auväärset ametit. Korras küttekolded ennetavad tulekahjusid ja kui kasvõi üks ahi tehakse pärast näituse külastamist korda, võib muuseum endaga rahul olla.

Kord aastas toimub Eestis muuseumiöö, kus ühel maikuu laupäeval saavad inimesed külastada muuseume tasuta üle kogu Eesti. Tuletõrjemuuseum on osalenud sellel temaatiliste väljapanekutega viis korda ja seda koostöös Põhja päästekeskuse ennetustöö osakonnaga. Suviti osaleb muuseum võimalusel ohutuspäevadel, kus ühendame ajaloo ja päästealase ennetusetöö.

Ja lõpetuseks: Eesti Tuletõrjemuuseum muudab Eesti tulevikku ohutumaks parimal moel, sest kõik muuseumis käinud lapsed tahavad saada päästjaks.

• Eesti Tuletõrjemuuseum asub 1939. aastal valminud tuletõrjehoones, kus tegutsevad ka päästeamet ja Kesklinna tuletõrjekomando. Ekspositsioon tutvustab pritsimeeste eluolu esimestest seltsidest kuni 1940. aastani. Tuletõrjemuuseumi vanatehnika näitust saab külastada Saku Operatiivkeskuses.
• Külastusaeg palume broneerida telefonil +372 5302 8404.
• Avatud E–N kl 9–17, R kl 9–15.30 Raua t 2, Tallinn, muuseum@rescue.ee, www.tuletorjemuuseum.ee.