Tartu Helika lasteaial täitus tänavu 5. veebruaril 50 tegutsemisaastat. Väärikast east hoolimata käis lasteaia seinte vahel väsimatute töömesilaste usin sumin ning ettevalmistused pidupäevaks.

Ettevalmistustega alustati varakult. Juhtkond asus koostama peokava, muusik Marju Järvpõld õpetama lastele laule-tantse ja kollektiivile pillimängu, lisaks tegutsesid kõik rühmad ühise eesmärgi nimel: sättida maja pidurüüsse. Üles pandi fotonäitus, mis kajastab lasteaia töötajaid lapseeas ning praegu. Koridoris võib aeg-ajalt kuulda laste arutelusid õpetajate äratundmise teemal, sest nende jaoks tundub iseäranis kummaline fakt, et õpetajadki olid kunagi lapsed. Selle artikli autorist Kätlin Susist on näitusel väljas fotod tema enda lõpupeost Helika lasteaia kasvandikuna, kõrval 20 aastat hiljem tehtud foto Mesilaste rühma lõpetamiselt, kui ta oli samas majas juba õpetajaametis.

Majas ringi liikudes näeb veel näitust eelmise sajandi mänguasjadest. Rühmades on kaunistatud stendid ja seinad teemakohaste joonistuste ning sünnipäevaks meisterdatud kaunistustega. Muuhulgas leiame sealt laste lendtähtedele kirja pandud soovid oma lasteaiale. Teeb rõõmu, kui juba nelja-aastane laps oskab mõelda sellele, et õuele võiks istutada rohkem kuuse-, pähkli- ja pirnipuid, et kõigile jätkuks suvel pirnipuu vilju. On ju Helika lasteaed tuntud oma põneva ja liigirikka õueala poolest. See ei ole jäänud märkamata ei lastel ega ka Tartu „Kauni kodu“ žüriil, kes Helikat „Kauni kodu 2017“ eripreemiaga tunnustas.

Lasteaia raudvara

Pidustused said alguse õpetaja Tiina Miti 50 tööaasta juubelist. Lugesite õigesti, meie maja raudvara, kelle silmad on näinud viiekümne tööaasta jooksul nii mõndagi, kutsus kokku endised kolleegid, kellega koos ta on selle aja jooksul töötanud. Oli vahva meenutusi täis õhtu.

Tiina Miti Sipsikute rühm on sel õppeaastal koolirühm, mis tähendas ka vastutust Helika juubeli tähistamisel. Perekond Lunge sulest valmis vahva näidend tähestiku teemal. Etendusse oli põimitud moodsaid tantse ja laule, samuti luuletusi ning viiuli- ja kandlemängu.

Muusikaõpetaja Marju Järvpõld kirjeldab loomeprotsessi: „Sipsikute rühma näitemängu „Küll on tähed“ kirjutas Inga Lunge ning lauluviisid Toomas Lunge, meie suurepärased lapsevanemad, kes on alati abivalmis, säravad ja toetavad. Lavastuse proovid toimusid põhiliselt rühmaõpetajate Maigi Mürgi ja Tiina Miti käe all. Liikumisõpetaja Tiina Kivisalu õpetas poistele ja tüdrukutele eraldi selgeks võimlemiskavad. Õppimiseks jäi aega napp kolm nädalat, mis Sipsikute kiiret õppimisvõimet arvestades oli täiesti piisav. Lapsed võtsid oma rollid kiiresti omaks ja üksteise aitamine paistis silma isegi esinemise ajal. Väike närv käib esinemise juurde ja mõni asi ei läinud laste sõnul nii hästi, kui oleks võinud. Üheskoos jõudsime siiski järelduseni, et olime väga tublid. Minu jaoks on kõige tähtsam, et lastele jääksid alles õppimisrõõm ja säravad silmad. Etendus on emadel-isadel seni veel nägemata, nii et meil on veel kord võimalus anda endast parim.“

Pidupäev jõudis kätte

5. veebruari hommikul oli maja ärevust ja saginat täis. Direktor Marika Kört ja õppealajuhataja Tiina Kivisalu seisid ustel ja kinkisid saabujatele üllatuseks õunu ja lasteaia logoga helkureid. Meeleolu oli ülev, jagati õnnesoove ja kallistusi, õpetajad olid kostüümides, niisamuti lapsed. Saalist kostis veel viimaste õhupallide täitmise hääli. Hommik algas kollektiivi ja rühmade ühispildistamisega, selleks oli kohale kutsutud fotograaf Aldo Luud, endine lapsevanem, kellega on juba varasemast hea koostöö.

Kell kümme istusidki lapsed saalis. Kuulda oli hõiskeid ja imestamist: saali lagi oli täitunud õhupallidega. Kas saab olla veel midagi imelisemat ühe väikese lapse elus!

Pidu algas ja külla tuli korstnapühkija kõiksuguste vajalike töövahenditega. Ta soovis kaaslaseks oma head sõpra Mary Poppinsit, kes on terve selle aasta külastanud lasteaia üritusi ja kellega koos on sünnipäevapidu pidada palju lõbusam. Mary Poppins (Kätlin Susi) jõudis kohale laste abil puhutud idatuulega, seljas uhke kostüüm, käes vikerkaarevärviline vihmavari ning kaasas mitte lihtsalt kingitus, vaid kuldpaberisse pakitud trikitamise tahvel. Aga mis pidu see on ilma heade sõpradeta, kellest korstnapühkijal olid vaid pildid! Mary Poppinsi võlujõu ja võlutahvli abiga ärkasid piltidelt ellu Leevike, Vannipart, Helika logolapsed Poiss ja Tüdruk ning lõpuks ka suur ja oodatud sünnipäevatort. Loo süžee mõtles välja õpetaja Terje Saar, kes ise kehastas vahvat kuldnööpide ja lakksaabastega korstnapühkijat.

Mis muud kui sädelevate aupaukude, õhupallide ja laulu saatel pidulauda torti sööma!

Päeva kulminatsioon oli kollektiivile pühendatud pidu Karlova teatris. Kutsutud olid maja endised töötajad, sõbrad, koostööpartnerid, hoolekogu liikmed ning Tartu linna lasteaedade direktorid. Loomulikult olid kohal ka Tartu linnapea Urmas Klaas, abilinnapea Madis Lepajõe ning Riho Raave ja Kaspar Kreegimäe haridusosakonnast, kes lasteaeda hea sõnaga tunnustasid.

Etteasteid oli palju, alustades Sipsikute rühma etendusest ja Helika töötajate muusikalistest numbritest, lõpetades aukirjade jagamise ja sõnavõttudega. Edasi suunduti kohvi- ja suupistelauda, mis valmis lasteaia hoolekogu esimehe abiga koostöös Tartu kutsehariduskeskusega.

„On üks väike armas maja …“

Helika lasteaiapere omavahelisi suhteid iseloomustab inimlikkus ja kokkuhoidmine. Seda pole mitte ainult tunda, vaid see kiirgab kaugele. Hoolekogu liige ja lapsevanem Kristin Kaarna sõnas: „Olen tänulik Helika personalile südamega tehtud töö eest. Nende pädevus ja pühendumine oma tööle tekitab imetlust. Just see on teinud Helika lasteaiast hinnatud lasteasutuse, kuhu lapsed rõõmuga tulevad.“

Palju kiidusõnu tuli külalistelt just sooja tunde tekitamise eest – pidu oli omanäoline, lihtne ja siiras. Pidu oli MEIE nägu.

Juhtkond on osanud luua ühtse meeskonna ja panna aluse kõige tähtsamale – usalduslikele suhetele, mille toel on hea igas suunas edasi liikuda. Tugev vundament on laotud, selle pealt on hea kõrgusesse ja laiusesse ehitada. Järgmise peoni!