Sirje Pärismaa.

Hakkame sättima, teaduspeole

Sirje Pärismaa.
2 minutit
11 vaatamist

Mõista-mõista, mis need on?

  • „Müeliini oligodendrotsüütide glükoproteiini vastaste antikehade tase hulgiskleroosi patsientide veres.“
  • „Binaarsete amplituudhologrammide valmistamine filmikaamera abil.“
  • „Aminohappe lüsiini glükatsiooniprodukti crossline’i süntees ja katsed puhastamismetoodika väljatöötamiseks.“
  • „5-aminobenso[c][2,6]naftüridiin-8-karboksüülhape-peptoidkonjugaadi süntees ning selle proteiinkinaasiga CK2 sidumisvõime iseloomustamine.“
  • „Erineva α-aminorühma konfiguratsiooniga lüsiini sisaldavate inhibiitorite süntees ja nende toime uurimine proteiinkinaasile A.“
  • „Diklofenaki, sulfametoksasooli ja levofloksatsiini mõju keskkonnale ning nende adsorbeerimine aktiivsöe ja silikageeliga.“

Kuigi pealkirjad kõlavad vägevalt, justkui oleks tegu ülikooli lõpu- või isegi doktoritöödega, kuuluvad need „kõigest“ õpilaste teadustööde riikliku konkursi finaali pääsenud töödele. Juba järgmisel nädalal saab Eesti Rahva Muuseumis toimuval teadusfestivalil ka autoritega tutvust teha. Varasema kogemuse põhjal julgen väita, et õpilasteadlased oskavad oma tööst rääkida nii, et ka minusugune vanaema aru saab.

Sellised tööd ei sünni tugevate juhendajateta. Aastatega ongi kujunenud üle Eesti välja õpetajate-juhendajate koorekiht, kelle õpilased löövad konkurssidel ja hiljem ülikooliski laineid. Et üheteistkümnendas klassis nende juurde pääseda, tuleb juba kümnendas klassis endast märku anda. Neil õpetajail on ühine joon: nad naudivad juhendamist, mida osa kolleege tüütuks kohustuseks peab, ja leiavad sealt ka endale arenguvõimaluse.

Teadusfestivalil on üha enam õpilasi, kes on teinud oma tööd ülikoolide laborites teadlasest kaasjuhendaja abil. Kaugemalt nurga õpetajad ja osa žüriiliikmeid ongi küsinud, kas on ikka õiglane kahte sorti töid ühel konkursil võrrelda, ehkki mõlemad variandid on teretulnud. Küllap annab tänavugi see teema arutlust, kuid ka teadusagentuur on tulnud appi ja aidanud leida kaasjuhendajaid ning pakkunud toetusi.

Kuid ega ainult keeruliste pealkirjadega tööd konkursil silma paista. Finalistide seas on ka selliseid elulisi teemasid nagu „Seljavalu esinemine ja ravivõimalused Eesti gümnaasiumiõpilaste näitel“, uurimisobjektiks on olnud Hiina mänguasjade ökoloogia ja oma gümnaasiumi õpilaste poliitilised eelistused, uurimistööna on valminud keemia õppemängud põhikoolile, rahvarõivakomplekt, moekollektsioon.

Vaatad neid särasilmseid tarku noori ja mõtled, kust küll tulevad lapiku maa teooria kummardajad ja vaktsineerimisvastased.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tugisüsteemide tugevdamine on kutsehariduse kestlikkuse võti

Riigikontrolli hiljutine audit kutsehariduses õppivate haridusliku erivajadusega (HEV) noorte toetamisest toob päevavalgele olulise süsteemse kitsaskoha:…

2 minutit

Õpiampsud laiendavad silmaringi

Üksteist aastat tagasi lõime uut gümnaasiumi. Kooli õppekava tegemisse olid kaasatud tulevased õpilased, vanemad, õpetajad. Meie ühine otsus oli, et…

2 minutit

Laps ei saa endale peret valida

15-aastane Johan ei saa öösiti tihti magada, sest tema õde on raskelt haige. Koolis on tal puudulikud hinded ja käitumisprobleemid…

2 minutit
2 kommentaari
Õpetajate Leht