APRILL ON KEELEKÜMBLUSKUU

• 

• 

• 

• 

Kahesuunaline keelekümblus on suur väljakutse sellepärast, et tegevus peab olema huvitav nii neile, kes keelest aru saavad, kui ka neile, kes veel hästi ei saa.

Nii ütleb Tapa Vikerkaare lasteaia Päkapiku rühma kümblusõpetaja Elena Varavina. Temal on sellele dilemmale lahendus olemas: neid rühmi tuleb õpetada mängides, nii et lapsed saavad õppida keelt mängimise käigus

Mis häält see täht teeb?

Õpetaja Elena Varavina tegevus algab kohe mänguliselt. Ta võtab välja laste suure lemmiku, rühma maskoti Jura ja lapsed saavad talle üksteise järel vene keeles tere öelda, küsida, kuidas tal läheb jne. Ühtlasi teevad tüdrukud Jurale pai ja kallistavad teda, poisid aga sügavad maskotil pead ja patsutavad talle õlale. Nii harjutavad lapsed vene keelt maskotiga suheldes.

Ka tähti õpitakse tundma mängides. Laste ees põrandal on paberilipikud, millele on kirjutatud tähti. Õpetaja kutsub õpilase nende kaartide ette ja joonistab talle sõrmega midagi selja peale. Laps saab aru, et õpetaja joonistas tähe, ja võtab põrandalt vastava kaardi. Siis näitab õpetaja lastele ükshaaval tähekaarte ja küsib igaühe kohta, mis häält see teeb. (Kакой звук эта буква делает?). Lapsed tunnevad kõik tähed ära.

Siis näitab õpetaja pikki sõnakaarte, kuhu on kirjutatud бананы, бенены, бинины, бунуны. Lapsi ajavad tähenduseta sõnad naerma ja nad laulavad igaühega neist väikse fraasi. Tegelikult õpivad nad ju täishäälikuid.

E-tähe (vene jee) põhjalikum õppimine algab samuti mänguga. Lapsed loevad kokku, mitu e-d on sõnades конфета, мороженое, кекс, печенье. Harjutavad nii ka loendamist. Siis lahendavad lünkharjutust, kus on sõnadest kirjas ainult e-tähed ja lapsed peavad nende abil leidma õige sõna. See kõik sarnaneb pigem ristsõnade lahendamise kui tõsise õppimisega.

Muhelda sai ka. Kui õpetaja palus nimetada sõnu, kus on e, pakkus üks laps слон. Õpetaja küsis, kas laps mõtles eestikeelset sõna „elevant“? Mõtleski.

Üks laps oli teistest palju noorem, aga sai kõigega hakkama. Õpetaja selgitas, et selle lapsega on vanemad kodus palju tegelnud ja tänu sellele on tal lihtne oma teadmisi vene keelde üle kanda. Samas mõnel teisel lapsel, kellega vanemad kodus nii palju ei tegele, läheb raskemalt.

Aga mis on õpetajale raske? Kahesuunaline keelekümblus on suur väljakutse sellepärast, et tegevus peab olema huvitav nii neile, kes keelest aru saavad, kui ka neile, kes veel hästi ei saa, vastas õpetaja Elena Varavina.

Василёк on rukkilill

Õpetaja Irina Ladõgina õpetab lastele kõiki laule koos mänguga. Kui lauldakse sillast, siis moodustatakse kätega sillakaar, mille alt lapsed üksteise järel läbi jooksevad, ja lõbu on laialt. Kui lauldakse lainetest, siis lehvitatakse siidilinte nagu laineid. Muusikatunni lõpus harjutas õpetaja Ladõgina lastega ka noodist rütmi laulmist silpidega „taa“ ja „ti-ti“. Et asi põnevam oleks, said lapsed seda rütmi mitmesugustel löökpillidel kaasa lüüa, nii et tekkis isegi orkestri tunne. Siis aga teatas õpetaja, et selles õpitud rütmis peidab ennast üks laul – „Василёк“ ehk „Rukkilill“. Ja siis lauldi seda laulu.

See on põgus ülevaade Päkapiku rühma ühest hommikupoolikust, kus kõike õpiti vene keeles. Järgmisel hommikul tegutsetakse samal teemal eesti keeles, kuid õpetajad ei dubleeri teineteist. Et lastel oleks huvitav, kasutavad õpetajad erinevaid mänge, laule ja õppevahendeid. Lastele meeldib kahes keeles õppida. Ükskord oli õpetaja Elena kaks nädalat koolitusel ja hommikuti vene keeles ei õpitud. Kui ta tagasi tööle tuli, hüüdsid lapsed juba kaugelt: „Hurraa, Lena on tagasi! Nüüd hakkame õppima!“

Kes kahesuunalises rühmas õpivad?

Vene kodukeelega laste vanemad töötavad Tapal väga erinevates ametites ja on oma eesti keele oskusega rahul. Eesti laste vanemad töötavad valdavalt Eesti kaitseväes ning osa neist peab oma vene keele oskust ebapiisavaks. Nad soovivad, et nende lapsed tulevikus vene keelega hätta ei jääks, ja on toonud oma lapsed kümblusrühma. Kümblusega saavad hästi hakkama nii vene kui ka eesti kodukeelega lapsed. Tagasihoidlikumalt läheb ainult nendel, kes on tihti haiged ja palju puuduvad.

Lapsevanemaid tuleb muidugi veenda, et kahesuunaline keelekümblus on lastele jõukohane ja kasulik. Üks veenmise variant on, et lapsevanemate endiga viiakse keelekümbluse meetodil mõned tegevused läbi. Nii saavad nad teada, et midagi võimatut keelekümbluses ei nõuta. Kui vanemad pole saanud tegevusi läbi mängida, siis on näidatud neile videofilme sellest, kuidas nende lapsed kümmeldes õpivad. Praegusel keelekümbluskuul kutsutakse lapsevanemaid lasteaeda vaatama, kuidas eesti ja vene keeles õpitakse. Suvel pakub aga Innove kümblusklasside laste vanematele suvelaagrit. Seal on mõni lapsevanem avastanud, et lapsed arvavad uute sõnade tähendusi kiiremini ära kui nemad ise.

Vikerkaare lasteaed peab väga tähtsaks koostööd kooliga. Igal aastal saavad lasteaia töötajad kokku Tapa vene põhikooli nende õpetajatega, kes hakkavad Vikerkaare kümbluslapsi edasi õpetama. Kohtumisele tulevad ka kooliminevate laste vanemad. Mai lõpus ootab Vikerkaare lasteaed kahesuunalist keelekümblust vaatama Harjumaa Anija valla lasteaiaõpetajaid. Ka Lääne-Virumaa, Pärnu, Tallinna ja Tartu lasteaedade õpetajad ning ülikoolide tudengid on Päkapiku rühma tegemistega tutvumas käinud.

Kuidas keelekümbluse kandepinda laiendada?

Pärastlõunal oli Vikerkaare lasteaia Päkapiku rühmas väike vestlusring, kus osalesid vene keeles õpetav Elena Varavina, õpetaja abi Oksana Sahno, õppealajuhataja Svetlana Družkova, direktor Lii Jairus ja eesti keeles õpetav Rita Šumljanski.

Arutati, mida tuleks ette võtta, et vene lasteaiad ja põhikoolid saaksid kiiremini eestikeelsele õppele üle minna. Leiti, et kahesuunaline keelekümblus on seal, kus seda saab rakendada, kõige parem lahendus. Esiteks on see väga mänguline ja meeldib lastele. Teiseks jätab kahesuunaline keelekümblus kõigile lastele alles nende emakeele. Peamise takistusena keelekümbluse levitamisel toodi välja kümblusõpetajate nappus. Lahenduseks pakuti muuhulgas järgmisi mõtteid.

Tuleks julgustada praegusi lasteaia- ja kooliõpetajaid kümblusõpetajaks õppima. See tõstaks väga palju nende kvalifikatsiooni ja pakuks uusi põnevaid väljakutseid. Psühholoogid rõhutavad, et iga viie aasta tagant on vaja hakata töötama teistmoodi või uues ametis. Kümblusõpetajal on aga alati palju uusi väljakutseid, mis eeldavad pidevat arengut ja loovust.

Kõigile klassiõpetajatele on vaja kümblusrühmade tööd näidata, et nad veenduksid oma silmaga, et kümblusmeetodis pole midagi võimatut. Selleks tuleb kümblusrühmades korraldada avatud uste päevi, teha kümblustegevustest õppeotstarbelisi videofilme jms.

Ülikoolis peaksid tulevased eesti keele kui teise keele õpetajad õppima kümblusõpetajateks. Igale tulevasele põhikooliõpetajale tuleks õpetada oma aine õpetamist keelekümbluse meetodil, sest tavaklassideski on üha rohkem vene ning muude kodukeeltega immigrantide lapsi.

Keelekümblus on traditsioonilisest keeleõppest sedavõrd erinev, et inimesed ei kujuta seda ise proovimata hästi ette. Seepärast tuleks näiteks kohaliku ja ka riigi tasandi otsustajatele üks korralik keelekümbluse kursus korraldada, et nad saaksid järele proovida, kuidas see käib ja kas see on tõhus. Otsustajate suhtumine paraneks ja keelekümblus saaks hoogu juurde.

Igale kümbluslasteaiale tuleb leida partneriks keelekümbluse põhikool, et lapsed saaksid koolis kahes keeles edasi õppida. Tapal on heaks eeskujuks Vikerkaare lasteaed ja vene põhikool, kus on juba aastaid õpitud kümblusmeetodil.

Kümblusõpetaja peaks saama tavalisest õpetajast rohkem palka, sest kümblusõpetaja teeb sisuliselt üksinda ära kahe õpetaja töö.

---

Vaata ka videomaterjali:

• Tähtede õppimine vene keeles – https://youtu.be/bz1hGVrtVbg
• Päeva kokkuvõte eesti keeles – https://youtu.be/UEbLYHZOxSw
• Rütmiõpetus vene keeles – https://youtu.be/0axwIyG8nwk