Jalutuskäikudel loodusesse tunti end hästi ja vabalt. 
Tore on jalgupidi vees sulistada. 
Onnike, kus lastele meeldis mängimas käia. 
Puutöö harjutamiseks olid saed, haamrid, noad ja muud tööriistad. 
Gerda Raun ja Aave Aagver kogesid praktikal olles palju üllatavat ja tõid kaasa häid ideid. 
Koolieelikud said söögitegemisega päris hästi hakkama.
Märtsis oli meil hea võimalus panna end proovile kolmenädalasel praktikal Saksamaal Salzkottenis KiTa Regenbogeni lasteaias võõra kultuuri ja keele keskel. Esimese nädala olime kuue rühmaga peamajas, iga päev eri rühmas. Teise nädala veetsime metsalasteaias, kolmandal tutvusime kooliminevate laste eriprojektiga.
Kõige rohkem üllatas meid selles lasteaias meeskasvatajate suur osakaal: mehed moodustasid personalist umbes kolmandiku. Meeskasvatajad oskasid lastega väga toredasti suhelda ja võtsid ette palju põnevat: koos ehitati looduslikust materjalist onne, kaevikuid, ägedaid ronimisatraktsioone. Lapsed vajavad mehelikku eeskuju, eriti need mudilased, kes ei ela oma isaga koos ning kohtuvad temaga üksnes puhkepäeviti või üldse mitte. Eestis on mehed lasteaias haruldane nähtus, ometi võiks meilgi olla rohkem noormehi, kes valivad lasteaiaõpetaja ameti.
Lastel on palju vabadust
Päevaplaan ei olnud sealses lasteaias nii kindlalt paigas kui meil, palju asju toimus spontaanselt. Näiteks hommikusööki sõi iga laps siis, kui ta lasteaeda jõudis. Hommikueineks oli peamiselt võileib määrdejuustu või juustuviiluga, millele pandi ka moosi. Lõunaks söödi lihtsat sooja toitu, üsna sageli makarone tomatipasta ja juurviljadega. Ka pärast lõunaund sõi igaüks siis, kui ärkas, kedagi üles ei äratatud ning sööma ja magama ei sunnitud. Huvitav, et toidu kõrvale anti juua pudeliga mullivett.
Lasteaia kokkadel on üle nädala reedeti vaba päev. Siis teevad toitu kasvatajad. Lastega arutatakse läbi, mida nad süüa soovivad, ostetakse poest toiduained, ja lähebki kokkamiseks.
Lapsed ei maganud pidžaamas, vaid riietega. Päeval magavad vaid väiksemad lapsed ja kui uni ei tule, tohib voodist üles tõusta ning tegutseda koos kasvataja ja teiste lastega. Kuigi kasvatajad rääkisid omavahel valjult, see laste und ei häirinud.
Aknad olid päev otsa lahti, et värske õhk tuppa pääseks. Meie tahtsime vahepeal küll toas radiaatorid sisse lülitada, aga lapsed on jahedusega harjunud. Õues ollakse üsna õhukeste riietega ning kasvatajad lapsi selles osas ei kontrolli ega manitse.
Kuna kasvatajad ei kanna rühmades vahetusjalanõusid ning ka lapsevanemad ei võtnud tuppa tulles õuejalatseid ära, ei hiilanud ruumid puhtusega ja põrandad olid sageli liivased. Ometi ei näinud me seal sellist pidevat koristamist nagu Eestis kombeks.
Poolest päevast koju
Lapsed sisustasid oma päevi peamiselt mängimise ja aktiivse liikumisega. Peamajas on spordisaal mitmesuguste ronimis- ja turnimisvahenditega ning suur matt, kuhu saab hüpata. Seda saali kasutati iga päev. Eraldi muusikatundi ja muusikaõpetajat lasteaias ei ole, kuid lapsed laulsid palju koos kasvatajatega. Mitu meeskasvatajat mängisid kitarri ja tihti võis näha neid lastega rühmaruumi põrandal ringis istumas ja laulmas. Meisterdasid ja joonistasid lapsed siis, kui neil selleks tuju tuli. Kedagi ei sunnitud, kõik toimus loomulikult ja vabalt. Mänguasjadest oli näha kõige rohkem legoklotse, millest lapsed muudkui ehitasid. Võrreldes nende Eesti lasteaedadega, kus oleme praktikal käinud, ei olnud sealsed lapsed nii lärmakad ega tülitsenud mänguasjade pärast, vaid mängisid rahulikult ja sõbralikult koos.
Emad-isad tulid lastele järele meie jaoks harjumatult vara: juba kella kahe paiku olid pooled lapsed koju läinud. Enamikus peredes töötab üks vanematest poole kohaga, et saaks võimalikult palju aega lapsega koos veeta. Tore oli näha, et kellelgi polnud kiiret: enne kojuminekut aeti lasteaia õuel omavahel mõnusasti juttu.
Kuigi rühmad ei ole suured, on 14–15 lapse kohta ametis kolm kasvatajat. Pärast lõunat, kui lapsi oli vähe, pandi rühmad kokku ja ka osa kasvatajaid läks koju.
Päev otsa õues
Väga omapärase elamuse pakkus metsalasteaed, kus on neli rühma ja käivad lapsed ühest kuuenda eluaastani. Metsalasteaed on Regenbogeni lasteaia osa ja sinna on pikk järjekord. Lapsed veedavad pea kogu päeva õues, kus nad mängivad, tegutsevad, joonistavad, söövad ja käivad potil. Territooriumil on ka paar majakest, kus kasvatajad käivad väiksematel mähkmeid vahetamas ja on kapid vahetusriietega. Kui vihma sajab, ollakse majas ja köetakse ahju, et märgi riideid kuivatada ja sooja saada.
Metsalasteaias olid laste mänguasjadeks käbid, pulgad, oksad, okkad ja muu looduslik materjal, samuti ämbrid, kastrulid, potid, kulbid ja tööriistad: väikesed saed, haamrid, noad, labidad. Lasteaias elasid ka koer, kanad ja kaks hane. Linnud jalutasid lasteaia alal vabalt ringi ja nokkisid ära maha kukkunud toidupalad. Käsi pesti nii, et kasvataja pani kõigepealt laste kätele vedelseepi ja seejärel valas suurest kanistrist vett.
Süüa tegid kokad metsas kohapeal. Toit viidi käruga igasse rühma ja lapsed sõid oma rühmaplatsil. Enne sööki lauldi. Isu oli lastel värskes õhus hea ja paljud küsisid toitu juurde. Toidutalumatust me ei näinud, ainult ühel poisil oli kodust toit kaasa võetud.
Igal rühmal olid oma harjumused ja tavad. Ühele rühmale näiteks meeldis aega veeta umbes kilomeetri kaugusel asuva jõekese ääres. Pisemate jaoks võeti sinna minnes kaasa neljarattaline käru, juhuks kui nad ära väsivad. Lapsed ronisid kõrgetel mullahunnikutel üles-alla ja lustisid jalgupidi vees joostes, kasvatajad lasid sellel kõigel rahulikult sündida ega keelanud neid. Kriimud näod ja määrdunud riided kuulusid asja juurde.
Õpitoad kooliminejatele
Igal kevadel korraldatakse kooliminevatele lastele kolme nädala jooksul kooliks ettevalmistavaid õpitube. Kooliaasta algab Saksamaal augustis ja kooli lähevad lapsed, kes on oktoobris saanud kuueaastaseks. Kooli minnes ei pea laps oskama lugeda ega kirjutada ning töötubade teemad olidki pigem praktilist laadi: söögitegemine, puutöö, teater, lennundus, teadus.
Päev algas hommikuringiga, kus loeti kõigepealt lapsed üle – sel aastal on kooliminejaid 46. Kui esimesel nädalal sai laps ise valida, millisesse õpituppa ta läheb, siis hiljem jagas lapsed gruppidesse juba kasvataja. Osa tuli võtta kõigist tegevustest ning igal lapsel oli vihik, kuhu pandi tempel, et oleks teada, millistes õpitubades ta juba käinud on.
Teaduse õpitoas õppisid lapsed põhivärvidest eri värvitoone kokku segama, panid taimede seemneid mulda ja riputasid need läbipaistvates kilekottides aknale idanema.
Lennunduse õpitoas valmistati kasvataja juhendamisel paberlennukeid ja rakette, mida siis hiljem lennutati. Puutöö õpitoas harjutati sae ja haamri kasutamist: lapsed saagisid erikujulisi puutükke ja meisterdasid mõõku. Teatri õpitoas jutustas ja etendas kasvataja lastele muinasjutte.
Kokkamise õpitoas valitses meie arvates küll tõeline kaos – lapsed tühjendasid pakitäie spagette suurde potti külma vette, hiljem seisid kuuma pliidi ääres ja segasid suure kulbiga. Keegi neid sealjuures ei õpetanud ega näinud nende tegevuses mingit ohtu. Kasvatajad olid seda meelt, et lastel tuleb lasta ise proovida, ja mudilased olidki täie hingega asja juures. Kõik laabus õnneks hästi ja nii uskumatu, kui see ei tundu, saidki spagetid valmis ja keegi näljaseks ei jäänud.
Saksamaal veedetud praktikanädalad olid väga põnevad. Nägime ja kogesime palju ning võtsime kaasa häid ideid. Julgustame kõiki Erasmuse programmiga välismaale praktikale minema. Keelebarjääri ei ole vaja karta, sest lapsed on väga head suhtlejad ja oskavad end suurepäraselt arusaadavaks teha. Sealne töökorraldus oli paljuski teistsugune kui meil. Eeskätt tasub meil üle võtta suhtumine, et kõik ei pea täpselt kella ja reeglite järgi käima. Lastele tuleb anda rohkem vabadust ja võimalusi oma rütmis toimetada.
Lisa kommentaar