Teame vana ütlust „Mis see pits mehele ikka teeb“. Oleneb muidugi mehest: mis on ta sisu, mis on pitsis ja kui kaua on ta juba mees olnud. Uuringud näitavad, et kui alustada korrapärast alkoholi pruukimist juba teismelisena, on väga suur oht jääda sellest sõltuvusse, minna kaotsi iseenda, vanemate ja ühiskonna jaoks.

Rahva taastootmiseks vajalik sündimuskordaja on 2,1 ja kui Eestis on see viimastel aastatel olnud 1,6 ringis, siis peaks iga sündinud laps olema kulla hinnaga. Peaks, aga ei ole ja selle kinnitus on nn NEET-noorte kümnetesse tuhandetesse ulatuv arv.

Põhjusi elu väljakutsete eest peitu pugemiseks on palju ja kindlasti mängib selles oma osa alkoholile kaotatud aeg, terviseprobleemid, rahanappus, vähene eneseusk, sihikindlus jpm. Kuigi joomase peaga tekitatud kahjud paistavad silma igale nägijale ja igalt mõtlevalt noorelt võiks eeldada ettevaatlikkust alkoholiga sõbrustamisel, räägib tegelikkus teist keelt.

Sel talvel vastas grupp gümnaasiumi lõpuklasside õpilasi minu palvel anonüümselt antud teemaga seotud küsimustele, muu seas ka isikliku kokkupuute kohta vägijookidega. Selgus, et veidi alla poole teevad seda paar korda kuus, täpselt kolmandik vähemalt korra nädalas!

Oleks nagu põhjust inimvara raiskumineku pärast mures olla. Peaks senisega võrreldes tulemuslikumalt piirama noorte enesemürgitamist ja kõigepealt lähtuma reeglist, mida soovitas üks mu küsimustele vastanud õpilastest: „Jõuda selgusele, miks noor joob.“

Pinge maandamine

Kõnesoleva küsitluse peateema ongi joomise oletatavad põhjused noorte puhul. Omalt poolt pakun valiku tegemiseks seitse väidet. Ülekaalukalt (16 vastajat 23-st) eelistati järgmist: „Pingeseisundi ajutiseks lõdvendamiseks, konkurentsist, ebaedust, tõrjutusest, vaesusest, pereprobleemidest jms tingitud kestvate murede eest „põgenemiseks“.“ Järgnesid grupi surve, laheda minapildi loomine, suhtlemishirmude ületamine, reeglite vastu mässamine, partneri „ärarääkimine“.

Tuleb rõhutada, et kuigi igas gümnaasiumis on oma õhustik, on viimase kaheksa aasta jooksul 15 koolis tehtud sellesama küsitluse puhul kõikides esikoha hõivanud juba nimetatud vajadus ülepinget maandada. Vastanud said omalt poolt lisada muidki põhjusi ja üsna sagedasti esines „nädalavahetus“ – kalendri rütmist johtuv rutiin.

Noortel oli võimalus hinnata ka joomist soodustavaid asjaolusid ning enim valiti alkoholi kerget kättesaadavust koos karistamatusega. Teiseks tuli vihje – võimalik et koolide suunas: „… selgitustöö oma tervise hoidmise kasulikkusest on napp ja nõrgavõitu.“ Järgnes viide noori ümbritsevale, eeskuju andvale kasvukeskkonnale – napsitatakse kodus, pokaalide kõlinat näeb ja kuuleb meedias.

Vastanud rääkisid üsna avameelselt alaealisena alkoholi hankimise viisidest, v. a üks, kes teatas, et tema kitse ei pane. Veel paarkümmend aastat tagasi tegi politsei kontrollostusid ja tuvastati süüdlased – poed, mis läbimüügi ja kasumi kasvatamise nimel reegleid rikkusid, aga praeguseks on vabaturumajandus juba nii liberaalne ja vaba, et riik ei tahagi võtta mingit vastutust meie järelkasvu tervise hoidmise eest.

Kaasav kasvatus

Kuidas toetada noori elukaare kõige ohtuderikkama lõigu läbimisel? Allpool nende enda ettepanekud muutmata kujul, esikohal vajadus rohkema info järele.

Näidata, mis juhtub sinu tervisega, tuua kooli või kuskil teha üritus kus räägivad inimesed, kes on läbi põlenud alkoholiga seotud asjadega või tervise probleemidega (7 korda). Noortele pakkuda muid vaba aja veetmise viise (3 korda). Keegi teine ei saa aidata noort kui ainult noor ise ehk siis midagi ei pea tegema. Kanep legaliseerida. EKRE võimule! Alkoholi reklaame vähendada. Ranget kontrolli. Vanematele nõu anda, mida teha. Rohkem haridust alkoholi teemal. Alko turult vähendada. Karistused karmimaks (2 korda). Et vanemad oma lapsi rohkem kontrolliksid. Rohkem lapsevanemate huvi laste kohta (et oleksid kindlad ja teaksid, kus viibib). Järelevalvet, st et lapsevanemad võiksid tarbida koos noortega ja mõõdukalt. Arendada välja parem alkoholikultuur. Selgeks teha, et Sa oled „lahedam“ siis, kui sa seda ei tarbi, mitte siis, kui tarbid. Võõrutusravile saata. Alkohol ära kaotada. Muid tuimestavaid „aineid“ tarvitada (2 korda). Korralikku pohmakat. Ise aru saada, et alkoholi tarvitamine on tegelikult üsna mõttetu ja see ei muuda eriti midagi. Ma ei saa aru, et see nii suur probleem on ehk kui ma joon end alaealisena purju, siis ükskord tuleb ikka mõistus pähe. Kodune kasvatus (2 korda). Õiged sõbrad (2 korda).

Iga noore mured ja neile sobivad lahendused on individuaalsed. Kas koolil on jaksu kaasava hariduse kõrval ka kaasavat kasvatust teha?