Asendusõpetajana tunde andes on hea end proovile panna – kas tuled klassi ees toime või mitte, saab selgeks mõne päevaga.

Kertu Raja liitus asendusõpetajate programmiga ja astus esimest korda asendusõpetajana klassi ette 2018. aasta varakevadel. Teada sai ta sellest võimalusest „Terevisioonist“, kus seda tutvustati. Praeguseks on ta andnud tunde kolmes Tallinna koolis, kõige pikemalt Tallinna Järveotsa gümnaasiumis, kus praegugi ajalugu õpetab. Ta õpetab ajalugu 6.–9. klassidele ja 11. klassile.

Kertu Raja õpib Tallinna ülikoolis pedagoogikat ja tõdeb, et on õpetajatööle mõelnud küll aastaid, juba gümnaasiumis, aga pärast küpsustunnistuse saamist ja erialavaliku langetamist jättis õpetajakutse oma eelistuste järjekorras tahapoole kui … näiteks unistuse näitlejatööst. Tunnistab, et tung oli saada näitlejaks, aga kui ta ei saanud lavakasse sisse, otsustas minna Tartusse saksa filoloogiat tudeerima, sest oli seda keelt varem süvitsi õppinud.

„Nüüd mulle õpetajatöö väga meeldib. Imestan tagantjärele, miks selle omal ajal kõrvale jätsin,“ nendib ta.

Millises koolis sulle meeldib õpetada?

Olen töötanud mitmes koolis ja kogenud, et pole vahet, kas tegu on eliit-, era- või tavalise linnakooliga – õpilased ja kolleegid sellest ei sõltu. Kogemused on suuresti sarnased. Igas klassis on õpilasi, kes on valmis vastu võtma kõike, mida õpetaja pakub, aga igas klassis on ka neid, kes pole ainest huvitatud.

Mis on asendusõpetajaks saamise põhiline eeldus?

Suur tahe minna kooli ja aidata õpetajaid. Minu kasuks rääkis muidugi ka see, et õpin õpetajaks. Asendusõpetajana saan praktiseerida oma teoreetilisi teadmisi.

Kindlasti sobib see töö vanaduspuhkusele läinud headele õpetajatele, kes ei saa või ei taha enam täiskoormusega töötada.

Mis aineid oled valmis andma?

Ennekõike ajalugu ja ühiskonnaõpetust, saksa keelt ka muidugi. Kuna mul on treeneri kogemus, siis kehalist kasvatust. Olen valmis õpetama ka eesti keelt ja kirjandust põhikoolis.

Kui suured on olnud su klassid?

4–30 õpilaseni. Need neli olid õpilased, kes vajasid tavalisest rohkem individuaalset tähelepanu, aga tegelikult vajab tähelepanu iga laps. Kõige rohkem meeldib mulle õpetada, kui klassis on 18–20 õpilast.

Kuidas sa suudad 45 minutit klassi hallata, õpilaste tähelepanu hoida? Kas koolitund võiks pikem olla?

Mida rohkem õpilasi klassis on, seda raskem on hoida nende tähelepanu õpetataval. 60 minutit ehk astronoomiline tund oleks parem, siis jõuaks teemadesse rohkem sisse elada, lastega tihedama kontakti saavutada, sest tundi sisseelamine võtab omajagu aega. 60 minuti jooksul oleks aega esitada uut teemat loengu vormis, teha rühmatööd ja anda individuaalseid ülesandeid. Ehk siis piisavalt aega tegelda igaühega individuaalselt.

Programm on tihe ja selles tuleb püsida, teema tuleb ühe-kahe tunniga läbi võtta. Kui tund oleks pikem, jõuaks teemadesse rohkem süveneda.

Kevadel, kui õpilaste teadmisi kontrollitakse igas aines ja õpilaste koormus on suur, olen üritanud loomingulisemalt läheneda, näiteks teha kontrolltöö esitluse vormis.

Aga asendusõpetajana on raske oma reegleid kehtestada ja juurutada, sest õpilased on harjunud sellega, kuidas nende tavaline õpetaja on tunni üles ehitanud. Kui asendad õpetajat päeva või nädala, pole mõtet hakata oma reegleid kehtestama. Kui oled asendamas pikemalt, saab õpilasi tasapisi harjutada uute võtetega. Näiteks olen rakendanud konspekti jutustamist kohapealt, lihtsalt püsti seistes. See on olnud õpilaste jaoks uus meetod.

Tänapäeva õpilased on väga headele hinnetele orienteeritud. Kooli lõpp läheneb, üks läbinisti viieline sai mult kolm plussi ja tuli pisarsilmi mu juurde: „Õpetaja-õpetaja, mul on vaja kindlasti kokku viis saada. Öelge, mis punktid ma pean pähe õppima, ja ma tulen vastan uuesti!“ Küsisin, miks just viis. Ütles, et emal on seda viit vaja. Tähendab, et õpilased õpivad suuresti emade jaoks.

Muidugi luban ma hindeid parandada, aga minu tingimus on, et õpilane ei õpi lihtsalt pähe, vaid oskab õpitust vabalt rääkida, saab teemast aru, suudab teemas orienteeruda.

Millist hindamist pooldad?

Ise olen tulnud koolist, kus oli numbriline hindamine. Pooldan numbrilist hindamist koos kirjaliku tagasisidega – miks õpilane ühe või teise hinde sai, mida tegi hästi, mida peab veel üle vaatama. Ilma numbrita ei pruugi tulemus õpilasele, ammugi tema vanematele kohale jõuda.

Pealegi on iga hindamine subjektiivne, number annab objektiivsust juurde. Me kõik oleme inimesed ja hinnangu andmine sõltub ka inimeste omavahelisest keemiast.

Kumb sulle rohkem meeldib: lühem või pikem asendamine?

Lühikest aega on lihtsam anda. Kui enesetundest lähtuda, siis on lühike aeg hea, sest tavaliselt võtavad õpilased su hästi vastu ja see tõstab enesetunnet vastastikku. Mida pikemat aega oled, seda rohkem muutud n-ö pärisõpetajaks, seda töisemaks muutub õhkkond, õpilane ja õpilased õpivad üksteist rohkem tundma, tekivad argieluprobleemid. Hakatakse küsima: „Miks ma sain just sellise hinde?“ Jne.

Kuidas sa tundi alustad, kuidas lähed vahetunnilt üle tunnile?

„Tõuseme püsti, alustame tunniga!“ Teoreetiliselt on küll mitmeid muidki võimalusi tunni alustamiseks. Aga see on juurdunud reegel, mille vastu pole asendusõpetajal õige protestida. Annan endale aru, et see pole minu klass, olen siin ajutine.

Hakkadki siis järk-järgult õpetajaks saama?

Mulle meeldiks töötada ühe aine õpetajana 0,5–0,75 koormusega, sest ma ei taha loobuda tantsutreeneri tööst. Järveotsa gümnaasiumis on mul olnud võimalus õpetada pikemalt, luua omaenda süsteem ja näha selle tulemusi. Hea oleks näha, kas mu süsteem toimib ja milline on tagasiside. Oluline on motiveerida õpilasi enda jaoks õppima, mitte ainult hinnetele.

---

Kertu Raja

• Lõpetanud Tallinna Õismäe humanitaargümnaasiumi.
• Õpib Tallinna ülikoolis pedagoogika ajaloo ja ühiskonnaõpetuse erialal.
• Õppinud Tartus saksa keelt ja kultuuri.
• Liitus asendusõpetajate programmiga märtsis 2018.
• Asendanud ajaloo ja ühiskonnaõpetuse, loodusõpetuse ja klassiõpetajat, nii lühiajaliste (1–2 päeva) kui ka pikaajaliste asenduste kogemus.
• Andnud asendusõpetajana tunde Tallinna Pelgulinna gümnaasiumis, Tallinna Kopli gümnaasiumis ja Tallinna Järveotsa gümnaasiumis.

---

Asendusõpetajaid värbab ja vahendab koolidele MTÜ ASÕP – haridusalgatus, mille eesmärk on pakkuda üldhariduskoolidele koolitundide asendamise teenust kiiresti ning kvaliteetselt.

Millest tekkis mõte MTÜ luua?

Teibi Torm, MTÜ ASÕP asutaja:

Minu tutvusringkonnas oli lapsevanemaid, kes ise koolides asendajatena tunde andsid, aga ka koolijuhte, kes olid suurtes raskustes näiteks matemaatikaõpetajale asendaja leidmisega. Olin kuulnud Soomes toimivast asendusõpetajate programmist ja otsustasin katsetada seda ka Eestis.

Milline on asendusõpetajate värbamise kogemus?

Gerli Neppi, MTÜ ASÕP tegevjuht:

Senine kogemus näitab, et inimestel on suur soov panustada haridusse, ollakse valmis esmaspäeva hommikul klassi ette minema, kuigi asenduse kohta vajalik info laekus pühapäeva õhtul pärast kella üheksat. Asendusõpetajates on tajuda entusiasmi. Samas tunnetavad nad ka vastutust õpilaste ees, kellele teadmiste edasiandmine on nende hoolde usaldatud.

Kui kerge või raske on asendajat leida, see oleneb mitmest asjaolust. Muidugi mängivad rolli kooli asukoht ja õppeaine, ent ka see, kui palju asendusõpetajaid on juba hõivatud. Programmiga on liitunud ligi 400 asendusõpetajat ja klassi ette on neist jõudnud iga viies.

Praegu on suur väljakutse leida matemaatikaõpetajale asendaja põhikooli- ja gümnaasiumiastmes, sest vähe on inimesi, kes suudaksid seda ainet oskuslikult õpetada. Samas oleme leidnud viimasel poolaastal üheksal juhul kümnest sobiliku asendaja.

Praegu pakume asendusõpetaja teenust Tallinnas ja Harjumaal ning Tartus ja Tartumaal. Meie suur unistus on hakata asendusõpetaja teenust osutama üle Eesti ja lisaks üldhariduskoolidele ka lasteaedades.

Samas tajume, et mida kaugemale tõmbekeskustest, seda raskem on sobivat õpetajat leida. Praegu arutame sõidukulu kompenseerimine võimalusi, mis võiks tuua probleemile leevendust.

Viimasel paaril korral on olnud keeruline leida sobilikku inimest vene keele tundide asendamiseks. Õnneks oli üks vahva asendusõpetaja nõus lausa Tallinnast Tartusse sõitma, et lastele saaksid tunnid antud.

Kellele see töö sobib?

Gerli Neppi, MTÜ ASÕP tegevjuht:

Asendusõpetaja töö sobib inimesele, kes saavutab hästi noortega kontakti ja kohaneb kergesti uutes olukordades. Kasuks tuleb eelnev õpetamis- või juhtimiskogemus.

Lisaks hindavad asendusõpetajad paindlikkust, mida asendusõpetaja töö võimaldab: nad saavad ise märku anda, millises mahus ja kui tihti soovivad nad õpetada, põimides asenduse õppe- või põhitööga. Võiks öelda, et nendele on asendusõpetamine kui hobi, milleks nad loovad võimaluse, sest näevad vajadust selle järele.

Asendusõpetajad toovad tihti välja, kui palju nad ise õpivad ja kasvavad koos noortega. Samas on meil rõõm tõdeda, et on asendusõpetajaid, kes on jätnud oma põhitöö ja asunudki kas osa- või täiskoormusega koolis tööle. Asendusõpetajate programm on hea võimalus õpetajaametit proovida ja sobivuse korral ka karjääripööret teha.

Tallinna Järveotsa gümnaasiumi õppejuht Mari Uudelt:

Tallinna Järveotsa gümnaasiumis hakkasid asendusõpetajad käima sellel õppeaastal. Oleme asendusõpetajate vahendamise programmi kasutanud siis, kui on teada, et õpetaja ei saa pikemat aega tööl käia. Kogemus on olnud positiivne ja vastava aine asendusõpetaja on leitud kiiresti.

Meie koolis on olnud inglise keele, füüsika ja ajaloo asendusõpetajad. Kõige pikem asendamise periood on neli kuud. Tore on tõdeda, et mõned asendajad ei ole lihtsalt tunniandjad, vaid panevad hindeid ja annavad hinnanguid, teevad õpilastega konsultatsioone ja on isegi usaldusisikuks saanud.

Häid õpetajaid soovivad oma kollektiivi kõik koolijuhid. Eks need inimesed, kes asendusõpetajatena töötavad, on teinud teadliku otsuse ja me austame seda. Siiski on mõne asendajaga suheldes tekkinud mõte, et see inimene sobiks väga meie kooliperre.