• 

• 

Spordipõhine arenguprogramm SPIN on mõeldud tuge vajavatele noortele. Programmi peamine eesmärk on arendada noortes sotsiaalseid enesejuhtimisoskusi. SPIN on edukalt käima läinud viies linnas ja eestvedajatel on eesmärk hõlmata mõne aasta pärast kogu Eesti.

Eestis alustas Suurbritanniast inspiratsiooni saanud SPIN 2013. aastal siseministeeriumi toel. Programmi eesmärk on arendada noortes eluks vajalikke sotsiaalseid oskusi. SPIN on kombinatsioon vaba aja veetmisest, sportimisest, liikumisest ja isiklikust arengust.

Sellist süsteemset ennetusmudelit, mille kaudu spordi abil tugevdada noorte enesekontrolli ning aidata maandada riskivalmidust ja impulsiivsust, samuti parandada koolikäitumist ja õpiedukust, hakati Eestis ellu rakendama viie aasta eest.

Keit Fomotškin on hariduselt õpetaja ja magistrikraadiga koolijuht, kes on puutunud kokku ka täiskasvanu- ja mitteformaalse haridusega. Viimased neli ja pool aastat on ta pühendanud end SPIN-i ülesehitamisele. Fomotškin rõhutab, et programmis töötatakse just nendega, kellel on tuge vaja. Sihtrühm on 9–18-aastased teistest vähemate võimalustega noored.

SPIN-programm tegutseb Tallinnas, Narvas, Kohtla-Järvel, Tartus ja Rakveres. Viimsis alustati mullu sügisel ja hiljuti tutvustati ettevõtmist Pärnus. Programmis tegutseb seitse inimest abitreenerina ka politseist, kaasatud on Eesti jalgpalli liidu soovitatud tippklubides töötavad jalgpallitreenerid. Tihe koostöö on koolidega. Spordi kõrval on suur rõhk ennetustööl, mille üks eestvedaja on politsei- ja piirivalveamet.

Fomotškin nimetab, et eesmärk pole ainult sportida, vaid see on võimalus, mille abil arendada noortes enesejuhtimisoskust ning vähendada riskikäitumist. „Sport on motivaator,“ ütleb Fomotškin. Riskikäitumise üks põhjusi on vähesed sotsiaalsed toimetulekuoskused. Samas sobib jalgpallimäng selleks, et arendada meeskonnatööd ja seada eesmärk ning õppida teistega arvestama. Liiati on jalgpall popp spordiala ja oskuste arendamine selles keeles toimib hästi.

Pallimäng koos eluoskuste õppimisega

Kes on programmiga liitunud, hakkab trennis käima kolm korda nädalas. Koosolemisaega täidetakse mitte ainult pallimängu, vaid ka eluoskuste omandamisega, milleks paljudel noortel napib oskusi ja eeskuju. Korraldajad usuvad, et SPIN-i hea mõju ulatub kooli ning seeläbi paraneb õppetöö ja lõpptulemusena jõuavad noored tööturule. Positiivset mõju koolitöös kinnitavad ka programmi mõju-uuringud.

Suur rõhk on sotsiaalsete ja enesejuhtimisoskuste õppel iganädalastes töötubades. Näiteks räägitakse emotsioonidega toimetulekust ja seejärel kinnistatakse seda trennis mänguolukordades. Omavahel lepitakse kokku reeglid, mida tuleb järgida ja mis aitavad osalejatel ennast hästi tunda. Siingi on eeskuju võetud jalgpallimängust – grupis kokkulepitud reeglite rikkumisel tuleb kahe kollase kaardi omanikul trennist lahkuda ja ta võib tagasi tulla siis, kui on valmis oma käitumist muutma. Kaks korda aastas peetakse jalgpalliturniire ja nende vahepeal ka sõprusmänge eri piirkondade gruppidega.

Noortele kutsutakse külalisi kohalikust kogukonnast, politseist, jalgpalliklubidest jm. Osalejad saavad ka ise otsustada, kus ja kuidas oma vaba aega veeta, ning seegi motiveerib neid trennis käima. „Me püüame noorte huvidele vastavalt neile lisategevust pakkuda,“ ütleb Fomotškin, tuues näite, et ühel hooajal pakuti tavapärase tegevuse kõrval Lasnamäel tegutsevale tüdrukute grupile tantsutegevusi. Viimased rühmad, mis avati Tallinnas Haaberstis ja Mustamäel ning ka Tartus, on segagrupid nii poistele kui ka tüdrukutele, kuigi poiste ülekaaluga.

Iga grupiga töötab kaks inimest, professionaalne jalgpallitreener ja noorsootöö või sotsiaalpedagoogi taustaga tugispetsialist. Osalejad on alates 9. eluaastast jaotatud vanuse järgi rühmadesse. Põhja-Tallinnas on vanimad, kes alustasid nelja aasta eest, saanud juba 18.

Tihe koostöö koolidega

Pärnus tutvustati SPIN-i eesmärgiga saada kõigepealt selgust, kui palju, millises vanuses ja millistest koolidest noori kaasa tõmmata. Enamasti toimivadki programmid kõikjal koostöös koolidega ning suheldakse ka lastevanematega. Kindlasti peab kohapeal olema koordinaator, kes koos võrgustiku liikmetega leiab tee iga lapseni ja aitab noore väljalangemise korral programmi tagasi. Eestvedajad soovivad ühes kohas tegutseda vähemalt kolm aastat. Narvas on 80% alustanutest püsima jäänud. Tallinnas on püsivus 50–60%, Kohtla-Järvel ja Tartus 70%.

Kokku töötatakse praegu enam kui 360 noorega ning eesmärk on iga aktiivselt osaleva noore sotsiaalsete ja enesejuhtimisoskuste areng. Pikemaaegse programmis osalemise korral on soovitud muutused tõenäolisemad. Kui grupp alustab, siis uuritakse, milline tegevus noori peale jalgpalli veel huvitab. „Programm peab olema mitmekülgne ja huvitav,“ lausub Fomotškin ja rõhutab noorte mõistmiseks ning toetamiseks järjepideva koostöö tähtsust koolide, noortekeskuste ja lapsevanematega. Tallinnas tehakse koostööd ka mobiilsete noorsootöötajatega.

Uues kohas otsitakse kõigepealt treenerit ja tugispetsialisti. Vaja on leida igast koolist üks kontaktisik, kes selgitab olukorra välja ja suhtleb nii noorte kui ka vanematega. Ideaalis on hea, kui need on klassijuhatajad, sest nemad on noorte rõõmude ja muredega enamasti kõige paremini kursis. Koolid ja omavalitsused, kes programmi vastu huvi tunnevad, on oodatud ühendust võtma eestvedajatega.

---

SPIN-programmi tegevjuht Keit Fomotškin, kes on SPIN-i eestvedajad?

Igas piirkonnas moodustatakse SPIN-i kogukond ehk lai võrgustik, kuhu kuuluvad koolide kontaktisikud, noortekeskuste esindajad, lastekaitseametnikud, noorsoopolitseinikud jt noortega kokkupuutuvad osapooled. Igal nädalal noortega tegelevas meeskonnas on jalgpallitreenerid ja nende kõrval tegutsevad abitreenerid, kes on programmis tugispetsialistid. Keskne tiim koosneb meie eluoskuste suuna juhist, kommunikatsioonijuhist, kohapealsetest koordinaatoritest ja minust. Mina vastutan üldjuhtimise, programmi finantsilise jätkusuutlikkuse ja rahakasutuse, personalijuhtimise, koostöösuhete ja aruandluse eest. Eluoskuste suuna juht Svetlana Stoljarova hoolitseb eluoskuste materjalide loomise, täiendkoolituse ja treenerite mentortoe olemasolu eest. Andrei Liimets tegeleb programmi kommunikatsiooni ja arendusega. Piirkondlikud koordinaatorid tegutsevad Tallinnas, Ida-Virumaal Narvas ja Kohtla-Järvel ning Tartus. Nende ülesanne on hoolitseda kohapealse võrgustikutöö eest ning koordineerida nii noorte jõudmist programmi kui ka toetada nende osalusjärjepidevust hoidvat suhtlust. SPIN on kogukonna programm, mis loob kogukondades turvalisust ja täiendavaid arenguvõimalusi selles osalevatele noortele. SPIN-programm tagab kooli õppekavas olevate üldpädevuste toetamise mitteformaalse hariduse kaudu. Paljude osaliste koostöös kindlustab programm noorte jaoks olulise turvalise arengukeskkonna.

Kuidas olete tegutsevaid piirkondi leidnud?

Kui me 2014. aastal SPIN-i Eesti oludele kohandasime, siis vaatasime siseministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti ning Eestki jalgpalli liiduga, kus seda teha tuleks. Lähtusime kahest asjaolust: alaealiste õigusrikkumiste arv piirkonniti ja riskiperede koondumine. Toonased numbrid näitasid vajadust suuremates omavalitsustes ja eelkõige linnades, nagu Tallinn, Kohtla-Järve, Narva, Sillamäe, Pärnu, Tartu ja veidi ka Rakvere.

See oli nelja ja poole aasta tagune vaade. Nüüd on SPIN oma efektiivsust ja mõju tõendanud ning aina enam jõutakse meieni ka omavalitsuste algatusel. Mul on hea meel, et jõudsime nüüd ka Pärnusse, mis on väga suur omavalitsus. Linna haridusosakond näeb selles suurt võimalust. Kuna meil on nüüd arvestatav kogemus, tõendatud mõju ning loodud programmi rakendamiseks toimiv süsteem, ootame eesseisvat koostööd Pärnu linnas põnevusega. 

Kuidas on vanemad teie ettevõtmisse suhtunud?

Esimesed kolm aastat suhtlesime vanematega peamiselt abitreeneri kaudu ja enamasti siis, kui selleks oli tekkinud vajadus: noor puudus sessioonidelt või oli tal tekkinud probleeme käitumisega. Aastate jooksul on tulnud välja olukordi, kus lapsevanem ei tea täpselt, mis programmiga on tegu ja kui regulaarselt laps selles osaleb. See on andnud meile signaali, et nad ei ole infoväljas ja nõnda ei saa me oodata neilt ka tuge. Lapse toetamine on ka lapsevanema oskuste arendamine.

Oleme võtnud eesmärgi olla koordinaatorite kaudu lapsevanematega varasemast rohkem ühenduses. Kui noor tuleb programmi, saadame me vanemale infokirja selle kohta, millise programmiga on tegu, mis on meie eesmärk, millist tuge ootame lapsevanemalt ja kelle poole võib ta pöörduda, kui tahab teada midagi seoses lapse osalemisega programmis.

Hoiame võimalikult aktiivselt kontakti, saadame infokirju ja teeme mõnes piirkonnas ka perepäevi. Kokkuvõtlikult püüame nüüd neid rohkem kaasata. Treenerid on väga õnnelikud, et perepäevadel on osalenud enam kui pooled lapsevanemad. Vanemaharidust toetavaid koolitusi ja ka programme on Eestis viimastel aastatel juurde tulnud ja tarkvanem.ee portaal on väga hea neile, kes tahavad ennast arendada. Neist võimalustest ei piisa alati neile, kes mingil põhjusel vajavad rohkem tuge. Seetõttu soovime vähemalt enda programmiga olla ühendavaks lüliks kooli, lapse ja lapsevanemaga suheldes.

Kas programmil on ka lõpptähtaeg?

Otseselt pole. Meie eesmärk on katta aastaks 2029 SPIN-programmiga kogu Eesti. Töötame meeskonnaga selle nimel, et saada selleks vajalik raha ja pälvida potentsiaalsetes uutes piirkondades ka sealsete koostööpartnerite usaldus. 

Praegu tegutseme kuues piirkonnas ja neljas maakonnas. Huvi programmi rakendamise vastu on lisaks Pärnu linnale Keila, Elva ja Haapsalu linnal, Rae, Otepää ja Tõrva vallal ning mitmel linnaosavalitsusel Tallinnas. Aasta lõpuks jõuame kõigi ettevalmistuste õnnestumisel ja rahastuses olemasolul pea poolte maakondadeni, kus on meie programmi rakendamise järele vajadus ja kus on mõistlik seda teha. 

Kust saate raha?

SPIN-programmi baasrahastus tuleb Euroopa sotsiaalfondist (ESF) ja siseministeeriumist. Kestev ESF-i rahastus lõpeb aastal 2021. Töötame siseministeeriumi jt partneritega selle nimel, et teatud ulatuses tuleks jätk samast uue perioodi jätkufondist. Samal ajal oleme viimase kolme aasta jooksul tugevdanud programmi finantsjätkusuutlikkust seeläbi, et kohalikud omavalitsused rahastavad programmi ellurakendamist. Mõnes kohas tagab KOV isegi 100%, teisal 50% vajalikust eelarvest. Samuti on olulist finantstuge pakkunud koostöö Briti Nõukogu ja UEFA lastefondiga.

Alates novembrist 2018 teeme koostööd ka Heateo mõjufondiga, mida finantseerivad filantroobid ja ettevõtjad. Meie eesmärk on jõuda selleni, et SPIN-programmi elluviimine ei sõltuks ainult riigi või omavalitsuse rahastamisest. Soovin, et programmi jätkusuutlikkus seisaks vähemasti n-ö kolmel jalal: riik, omavalitsus ja ettevõtjad. See on mu unistus ja usun, et pühendunult selle nimel töötades on võimalik seda saavutada.

Koolid ja omavalitsused, kes programmi vastu huvi tunnevad, leiavad kontaktid programmi kodulehelt.

---

SPIN arvudes

• Programmi on läbinud 825 noort, neist enam kui 400 osalenud aktiivselt.
• Sisustatud on rohkem kui 80 000 tundi noorte vaba aega.
• Kokku on tegutsevaid rühmi 21: Tallinnas 10, Kohtla-Järvel ja Narvas 3, Tartus ja Viimsis 2 ning Rakveres 1.
• Koostööpartnereid on üle 100, neist 60 on koolid ja 10 eraettevõtted.
• 91%-le osalejatest programm meeldib.
• Nende SPIN-programmis olijate seas, kes osalevad kahel järjestikusel hooajal, paraneb enesekontroll 12%, vähenevad riskivalmidus 18% ja impulsiivsus 16%. Juba ühe hooaja jooksul paraneb aktiivselt osalenute koolikäitumine keskmiselt 6% ning õppeedukus 8%. Seega töötab SPIN lisaks noorte individuaalsele arendamisele ka koolide toetussüsteemina.

---

Projekt on hästi mõjunud

Lasnamäe treener Ain Tammus on SPIN-programmiga seotud selle algusest saadik. Tammuse sõnul peegeldub selle hea mõju kõige paremini kahes muutuses: poistel on hakanud koolis hästi minema ja noorsoopolitseis nähakse neid aina vähem. „See näitab, et oleme õigel teel,“ sõnas Tammus. Probleemid tekivad noortel tema sõnul siis, kui neil on liiga palju vaba aega. Lasnamäel Raadiku kandis, kus tema on treeneriks, on noored leidlikud kasutama aega nii, et ettevõtmised lõpevad politseijaoskonnas.

Algus oli raske, tunnistas Tammus, ent tagasiside on viimastel aastatel olnud väga hea nii politseist kui koolist. „Ei saa öelda, et kõik poisid lähevad õigele teele, aga väga paljude käitumine on muutunud,“ lausus Tammus.

Tallinna venekeelse Ehte humanitaargümnaasiumi sotsiaalpedagoog Irina Maksimenko ütles, et SPIN-programmis osaleb „kõrgel tasemel motiveeritud rühm, kus esikohal pole mitte pallimäng, vaid suhted ja tunnustus“. Maksimenko jutustas, et pärast seda kui lapsed on hakanud palli mängima, hakkavad nad enda eest hoolitsema. Ja siis tulevad nad tagasi kooli ning selle üle on õpetajad väga rõõmsad. Kuigi nende laste õpitulemused pole parimad, hakkavad nad koolis suhtlema omavanuste ja täiskasvanutega. Nad on viisakad ja arvestavad teistega.

Maksimenko rääkis, et ka rühmas suheldakse omavahel, toetatakse üksteist ja aidatakse teda, kui on vaja infot edastada. „Neil on vaja rühmatunnet ja võimalust ennast rühmas näidata,“ lausus Maksimenko. Ehte gümnaasium on osalenud projektis viis aastat.

---

SPIN-programmis käsitletavad teemad:

• eesmärkide seadmine,
• suhtlemisoskus,
• kuulamisoskus,
• emotsioonide juhtimine,
• konfliktide ennetamine ja lahendamine,
• eneseväljendamine,
• võistkonnatöö,
• aja planeerimine,
• enesekindlus,
• prioriteetide seadmine,
• stressiga toimetulek,
• eelarvamused ja stereotüübid,
• otsustamisoskus ja probleemide lahendamine,
• tugi ja abi palumine,
• tervislik eluviis ja toitumine,
• väärtused ja nendega kooskõlas tegutsemine,
• stressiga toimetulek,
• karjääri planeerimine,
• eelarvestamine ja raha kasutamine,
• sõltuvused ja nende ennetamine,
• seksuaaltervis,
• internetiohutus,
• positiivsed suhted.

---

Programmi rahastajad: SPIN-programmi elluviimist rahastavad Euroopa sotsiaalfond, siseministeerium, Briti Nõukogu, UEFA Foundation for Children, Tallinna linn, Tartu linn, Rakvere linn, Kohtla-Järve linn, Viimsi vald, Heateo mõjufond ja AS Tallinna Vesi. Lisaks mitmed era- ja kolmanda sektori organisatsioonid.