Juba praegu õpib enamikus eesti koolides rohkesti vene kodukeelega lapsi, lisaks välismaalt naasnud eesti lapsed, kes eesti keelt ei oska, ning itaalia, hispaania, tamili ja või muu emakeelega lapsed.
Kuidagi peab kool kõigi nendega hakkama saama ning lõimitud aine- ja keeleõpe on sel puhul kõige parem õppemeetod, nenditi 25. aprillil Tallinnas peetud LAK-õppe päeval. TÜ professor Martin Ehala ütles koguni: „Lõimitud aine- ja keeleõppest ei pääse mitte kuhugi.“
Eesti kool muutub paljurahvuseliseks
Professor Ehala osutas, et pikka aega on keelekümbluse meetodit kasutanud ainult meie vene õppekeelega koolid. Nüüd aga oleme jõudnud olukorda, kus ka eesti koolis on vaja õpetada eesti keeles õpilasi, kes meie keelt hästi ei oska. Näiteks kolmandik vene kodukeelega lastest on siirdunud eesti kooli ja tendents jätkub, ehkki keegi pole seda tagant torkinud. Lisaks vene lastele on eesti õppekeelega koolidesse ilmunud uusimmigrantide lapsed, rääkimata välismaalt tagasi Eestisse pöördunutest, kes eesti keelt kuigi hästi ei oska.
Martin Ehala rõhutas, et tänapäeval on kõigi nende eesti keele funktsionaalne oskus erakordselt tähtis, sest kui industriaalühiskonnas tootis inimene lisandväärtust oma kätega, siis tänapäeval teeb ta seda suuga. Seepärast on funktsionaalsest keeleoskusest saanud tänapäeva ühiskonnas tuumpädevus. Kui inimene ei õpi arusaamisega lugema ja oma mõtteid selgelt väljendama, on see talle karjääri mõttes täielik katastroof. Ehala lisas, et olukorras, kus funktsionaalsest keeloskusest on saanud üldpädevus, on kõikide õppeainete õpetajad ühtlasi keeleõpetajad. Küsimus on selles, kas nad lubavad kasutada oma tunnis slängi, kas nad panevad õpilased omavahel aktiivselt suhtlema, sealhulgas väitlema. Kas õpetajad lasevad õpilastel klassi ja kooli ees avalikult esineda, õpetavad neile korrektset tsiteerimist ja viitamist jne?
Tuglase seltsi juhataja Jaana Vasama tõi LAK-õppe päeval välja, et Soomeski muutub õpilaste koosseis kiiresti üha kirjumaks. Näiteks viiendiku Helsingi elanike emakeel pole soome keel ja muu emakeelega inimeste arv kasvab Soome pealinnas aastaga viie protsendi ringis. Samal ajal oskavad soomlased ise üha rohkem võõrkeeli. Tuglase seltsi juhataja küsis, kui palju võõrkeeli LAK-õppe päevale tulnud rahvas hulga peale oskab. Ta pakkus, et 17 keelt võib küll kokku tulla ja kätt hakkasidki tõstma inglise, vene, saksa, soome, rootsi, taani, prantsuse, hispaania, itaalia jt keelte oskajad. Sellega näidati piltlikult ära, et eestlane on ükskeelsusest juba väga kaugel.
Jaana Vasama toonitas, et paljukeelsust ei ole vaja karta. Ta tõi näiteks väikse vene poisi, kes ütles talle, et kodus on ta venelane ja räägib seal vene keeles, koolis aga eestlane, kes räägib eesti keeles. „Kaks keelt mahub kenasti ühte südamesse ära,“ ütles Jaana Vasama. Ka tema rõhutas arusaamisega lugemise tähtsust funktsionaalse keeleoskuse omandamisel. Ta arvas, et tänapäeva laste jaoks on vaja välja töötada lugema õppimise ja ka lugemise harjutamise huvitavaid mänge. Kohustuslikku kirjandust pole vaja, kuid lugemise kohustus lapse enda valikul peab olema.
Jaana Vasama on tähele pannud, et eestlasele on emakeel palju rohkem rahvusliku identiteedi küsimus kui soomlasele, kes ei mõista, miks peavad eestlased oma keelt nii pühaks. Eestlased ei saa jälle aru, kuidas saab soomlase rahvusliku identiteedi aluseks olla religioon, kui soomlased ei ole usklikud.
Keelekümblus eesti õppekeelega koolis
LAK-õppe päeval rõhutati, et kakskümmend aastat on lõimitud aine- ja keeleõpe olnud peaaegu täies ulatuses vene õppekeelega koolide õppemeetod, kuid nüüd on seda kasutama hakanud ka eesti koolid. Kaks ilmekat näidet selle kohta on Jüri gümnaasium Harjumaal ja kunstigümnaasium Tallinnas.
Jüri gümnaasiumi õppedirektor Anne Kloren rääkis, kuidas neil õpitakse teises kooliastmes inimese- ja ühiskonnaõpetust osaliselt inglise keeles. Kui õppeainet on nädalas kaks tundi, on üks nendest tundidest eesti ja teine inglise keeles. Kui õppeainet on nädalas üks tund, on selle teemad vaheldumisi eesti ja inglise keeles.
Jüri gümnaasium on üks koolidest, kus on juba ka muu emakeelega õpilasi. Eesti keelt õpivad nad algul individuaaltundides. Muukeelne laps saab endale ühe klassikaaslase tugiisikuks. Klassides rakendatakse palju paaris- ja rühmapõhist õpet, sest sellega tunnevad muukeelsed lapsed ennast turvaliselt. Neile on pärast tunde suulise eneseväljenduse tund. Õppedirektor Anne Kloren märkis, et sellesse tuleb alati omal algatusel ka eesti emakeelega lapsi. See näitab, et õpilaste suhted muukeelsete kaasõpilastega on head.
Tallinna kunstigümnaasium on teine hea näide lõimitud aine- ja keeleõppest eesti koolis. Esiteks on kunstigümnaasiumis keelekümblusklassid, kus vene lapsed õpivad 1.–9. klassini põhiliselt eesti keeles. Teiseks on seal eesti-vene kahesuunalise keelekümbluse klassid, kus eesti ja vene lapsed õpivad koos vaheldumisi eesti ja vene keeles. Kolmandaks on kunstigümnaasiumis osaline ingliskeelne keelekümblus, kus õpivad inglise keeles nii eesti kui ka välismaa lapsed.
Selles koolis õpib väga erineva taustaga lapsi. Loomulikult arvavad eri keelt kõnelevad lapsed, et neil on teiste lastega vähe ühist. Kuid kunstigümnaasium on korraldanud asjad nii, et see nii poleks. Seal on sisse seatud iganädalased vanuseastmeülesed huvitunnid, kuhu eri klasside õpilased tulevad vabal valikul. Ühed valivad dinosauruste uurimise, teised nukuteatri huvitunni, kolmandad eelistavad sporti, neljandad tantsu jne. Tulemus on see, et igas huvitunnis on väga erineva kodukeelega lapsi. Huvid ühendavad!
Vaata LAK-õppe teemat ka Õpetajate Lehe veebis:
Lisa kommentaar