Lühike vastus küsimusele oleks: silmaringi laiendamiseks, teatriharituseks, sissevaateks teatri- ja kultuurimaailma. Rahvusvaheline visuaalteatrifestival NuQ Treff tulebki eesmärgiga laiendada vaataja maailma piire ja laotab Tallinnas 23.–26. maini teatrisõprade ette nuku- ja visuaalteatri värvika valiku.

Maailmas on vähe visuaalteatrifestivale, kus oleks eraldi mõeldud koolilastele. NuQ Trefil on. Programmi on valitud lavastusi, mille sisu ja vorm on dialoogis ning põhjendatud, vormiga niisama vigurdamist festivalilt ei leia. Küll aga leiab lavastusi lastele ja täiskasvanutele, nii koos kui ka eraldi vaatamiseks. Toomegi neist välja neli, mille elamus ei sõltu vaataja vanusest.

Kõigepealt korduvalt Kuldse Maskiga pärjatud Venemaa lavastaja Jana Tumina „Kolja teos“. Lugu räägib Downi sündroomiga poisi teekonnast Varja-nimelise tüdruku juurde. Autori sõnul on tegu mõtisklusega sellest, kuidas sünnib luule, kuidas leiab inspiratsioon tee inimhinge ja kuidas kellegi kujutluses sünnib armastus, et saada tema elu tuumaks.

Sloveenlaste „Lumekuninganna“ läheneb visuaalsusele huvitava kandi pealt – lauanukkudega alustatud etenduse lõpuks jäävad vaid kohapeal edasi antud hääled ja häälitsused, mille põhjal suudab vaataja ometigi kõike visuaalselt ette kujutada. Kas kuuldemäng võib olla visuaalteater?

Prantslaste „Fööni pärastlõuna“ on hingematvalt kaunis lavastus, kus kilekotid tantsivad föönide tuules. Tekstita ja vaid 25-minutiline lugu suudab esitada ajatuid ja ajakohaseid küsimusi looja ja loodu vahekorrast ning maailmast täis kilereostust, kuid on vaadeldav ka lihtsalt pilkupüüdva tantsuna Debussy „Fauni pärastlõuna“ saatel.

Belglaste „Hullus töötoas“ pakub 18 hullumeelset minutit valmimisjärgus nukuga juhtuvaid äpardusi, kuni too ise töö lõpule viia otsustab. Tekstita teravmeelse lavastuse jätkuks saavad vaatajad osaleda näitlejate juhendamisel penoplastist nukkude valmistamise töötoas.

Festivali kodulehel www.nuku.ee/festival saab laste- ja noorteprogrammiga lähemalt tutvuda ning samast ka piletid soetada.