Suvetöö formaat pole aastakümnetega suurt muutunud: üürikese ajaga üritatakse päästa, mis päästa annab. Kuid aega tule kustutamiseks on nüüd, mil kooliaasta pikem, varasema kahe nädala asemel vaid nädalake. Paari võlaga õpilase puhul saab siiski üht-teist ära paigata ja suvetööst võib talle veidi kasugi olla. Küllap on enamik õpetajaid nendega kogu kooliaasta vältel vaeva näinud, et asi veel hullemaks ei läheks.

Suvetöö formaat pole aastakümnetega suurt muutunud: üürikese ajaga üritatakse päästa, mis päästa annab. Kuid aega tule kustutamiseks on nüüd, mil kooliaasta pikem, varasema kahe nädala asemel vaid nädalake. Paari võlaga õpilase puhul saab siiski üht-teist ära paigata ja suvetööst võib talle veidi kasugi olla. Küllap on enamik õpetajaid nendega kogu kooliaasta vältel vaeva näinud, et asi veel hullemaks ei läheks.

Kuid mida nii napi ajaga teha jõuab, kui lüngad on suured ja kahtesid pole paar, vaid kuus-seitse? Või veel hullem, kui õpilane pole tundidesse jõudnud? Enamasti on krooniliste puudujate puhul tegemist lahendamata sotsiaalsete probleemidega, millega kool tulutult rinda pistnud.

Õppenõukogu määrab suvetöö ja nii mängimegi seda mängu igal suvel. Ning kui mitte enne, siis viimaseks augustipäevaks otsustame järgmisse klassi edasiviimise. „Kavalamad“ õpetajad venitavad kolmed välja ega jätagi kedagi suvetööle.

Aga kui kaotaks suvetöö üldse ära ja lubaks kõik kahemehed koos teistega suvepuhkusele? Paljud õpetajad on siiski seda meelt, et õppeaasta pikendamine on kompromiss – midagi peab õpilane hinde saamiseks ju tegema. Ja kes kas või natuke head tahet üles näitab, saab oma linnukese kirja. Suur osa lapsi siiski jälgib, et kui ühel trimestril on olnud puudulik ja teisel rahuldav hinne, tuleks ka viimase trimestri hinne vähemalt rahuldav.

Aga miks mitte teha suvetööd hoopis augustis, kui pea juba puhanud? See aitaks uue õppeaasta eel õpiraskustega lastel olulised teemad meelde tuletada. Annaks stardiks ehk väikese eelisegi, sest teistel on ju suled roostes.

Sõltumata toimumisajast – juunis või augustis –, räägib suvetöö kasuks seegi, et õhkkond on pingevabam ja asjaosaliste vahel tekib parem kontakt. Ehk leiab õpetaja ka kõige nõrgemas õpilases mõne tugeva külje ja see hõlbustab edasist suhtlust.

Oma koolmeistriajast mäletan hästi ühte suvetöölist, lugemis- ja kirjutamisraskustega viienda klassi poissi. Lugesime temaga jaanipäevani iga päev kuumas klassitoas ja suveks sai ta detailse juhendi, kuidas kodus jätkata. Suvetöö ajal kuulsin muidu kinnise poisi suust rohkem kui varem terve aastaga. Kui kooliajal ei suhelnud ta ka kaaslastega, siis nüüd julges suu lahti teha!

Düsleksia tõttu temast soravat lugejat ei saanud, kuid väike edasiminek sügiseks oli ja hirm lugemise ees oli ka kadunud.