Lastele meeldib liikuda, kui täiskasvanud neid selleks innustavad, suunavad ja ise eeskujuks on. Tänuväärset tööd teevad lasteaiad, kus nii igapäevategevus kui ka paljud üritused ja peod on seotud liikumise ja spordiga.
Üks neljast spordialast, milles võisteldi, oli ümber maja jooks. 
Lõunaund magasid lapsed sel päeval
telkidest püstitatud olümpiakülas.
Kirsiaia olümpiamängud
Mai lõpus toimusid Ruila põhikooli Kirsiaia lasteaias olümpiamängud. Lasteaia õppealajuhataja Rita Pukk räägib, et olümpiamängude korraldamise mõte tuli soovist lõpetada tänavune õuesõppeaasta meeldejääva sündmusega. „Lasteaias on neli rühma ja iga rühm esindas mingit riiki: liitrühm Eestit ning kolm aiarühma meie naabermaid Lätit, Soomet ja Rootsit. Püüdsime teha nii, et kõik meenutaks päris olümpiamänge: toimus rongkäik ja avatseremoonia, kus lapsed laulsid lasteaia hümni ja kõlas ka olümpiahümn; süütasime olümpiatule, heiskasime olümpialipu ning Saue valla spordikomisjoni esimees kuulutas Kirsiaia olümpiamängud avatuks. Lapsed andsid sportlasevande, et käituvad hästi ja võistlevad reeglite järgi. Peakohtunik kinnitas omalt poolt kohtunikuvandes, et kohtunikud on võistlejaid hinnates õiglased.“
Võisteldi neljal alal: seiklusraja läbimine ja ümber maja jooks, mida lapsed on saanud lasteaiaõues päevast päeva harjutada, ning jalgpalliharjutused ja maadlus, mille treeningud lasteaias toimuvad ja mida harrastavad paljud lapsed. Treenerid olid võistlustel ka kohtunikena ametis.
„Maadlustreener Martin Plaser õpetab lastele trennis mitte ainult maadlusvõtteid, vaid ka akrobaatikaharjutusi, mistõttu tema treeningutes käib ka tüdrukuid,“ selgitab Rita Pukk. „Tüdrukud ja poisid olidki meil ühes arvestuses, aga et rühmad on eri vanuses, võistlesid iga rühma lapsed omavahel. Andsime igas rühmas neljal alal välja kuld-, hõbe- ja pronksmedali, kokku kaksteist medalit. Kohti ja medaleid jagasime esmakordselt, seni on lapsed spordipäeval saanud ainult diplomi osalemise eest. Kui võitjatele olid medalid kaela riputatud, said kõik ülejäänud rühma lapsed šokolaadimedali ja osavõtudiplomi ning lõpuks kõlas selle riigi hümn, keda nad esindasid. Ka noorimad võistlejad, kes tegid kaasa oma tempos ja nii, nagu oskasid, said šokolaadist medalid ja diplomid.“
Rita Pukk ütleb, et kaks last sai koguni kolm medalit, kuid õnneks olid spordialad piisavalt erinevad ning medalid jagunesid paljude vahel. „Tüdrukud ja poisid olid võrdselt tublid. Tüdrukud olid eriti osavad just takistusraja läbimises, kus poisid kippusid kiirustama ja eksima. Mitu tüdrukut sai medali ka maadluses. Olümpiamängudel oli tore lõpp, sest lapsevanemad olid püstitanud lasteaia sisehoovi telkidest olümpiaküla, kuhu lapsed, välja arvatud kõige pisemad, pärast võistlust sel päeval lõunaund magama läksid. Iseasi muidugi, kui paljud neist päriselt magasid, sest elevus oli suur. Muljed päevast olid kõigil väga head ja leppisime kokku, et järgmised olümpiamängud on nelja aasta pärast.“
Kuigi neli aastat tegutsenud Kirsiaia lasteaed on õppealajuhataja sõnul loovuskallakuga, tehakse siin ka palju sporti. Lapsed ronivad, sõidavad rattaga, jooksevad palju. Lasteaia lähedal asuvad tallid, nii et nad on saanud ka ponidega ratsutada ja talvel saanisõitu teha. Poiste hulgas on kõige populaarsem ala jalgpall, tüdrukutel tantsimine. 21. mail toimuski Laagri staadionil Saue valla lasteaedade suur tantsupidu, kus olid esindatud valla kõigi lasteaedade koolieelikute rühmad. Mais võeti osa Ruila põhikooli traditsioonilisest rattarallist ning osaletakse ka kooli korraldatud jooksuvõistlusel ja sportlikul üritusel Välek.
„Võistlemine arendab distsipliini, kohusetunnet ju teistega arvestamise oskust, samas on lapsi, kes liiguvad hea meelega, kuid kellele võistelda ei meeldi,“ arutleb Rita Pukk. „Iga kord ei peagi võistlema, võib ka niisama liikuda, seiklusmänge mängida ja matkamas käia. Lasteaias peabki käima kõik mängu kaudu, et jääks alles rõõm liikumisest.“
Ka lasteaia töötajad on sel aastal liikumise südameasjaks võtnud, lisab Rita Pukk. „Meie õpetajad võtsid osa SEB panga korraldatud Tallinna maratonist ja Tallinki maijooksust. Seadsime sisse tabeli, kuhu igaüks kirjutab, mitu sammu ta päevas käib. Minu eesmärk on sel kuul saada täis 500 000 sammu, mis teeb umbes 16 000 sammu päevas.“
Aprillis õppisid lapsed, kuidas mängitakse
minigolfi.
Mais toimunud suurel tsirkusepeol sai iga laps näidata oma osavust.
„Liikumise jõud ja vägi“
Vaida Pillerpalli lasteaias oli eelmise aasta läbiv teema „Liikumise jõud ja vägi“. Iga kuu oli pühendatud ühele spordialale ning õpetajad tutvustasid lastele ka selle ala silmapaistvaid sportlasi, räägib õpetaja Gerli Lehe.
„September oli rattasõidukuu, sõitsime palju jalgratastega ning rääkisime liiklusreeglitest ja turvanõuetest. Oktoobri pühendasime kergejõustikule ning käisime lähedal asuva Vaida kooli staadionil jooksmas ja kaugust hüppamas. November oli pallimängude päralt, tutvusime pallimängudega ja harjutasime visketehnikat. Minu 14-aastane poeg Gerrit Lehe, kes mängib Rauno Pehka käe all noorteliigas korvpalli ja on Pillerpalli lasteaia endine kasvandik, tegi mudilastele kooli võimlas lahtise korvpallitunni, et seda ala tutvustada ja propageerida.
Detsembri teema oli male, kabe ja nuputamine laiemalt. Lapsevanemad, kes ise on head mängijad, õpetasid lastele käike ning korraldasid vanematele rühmadele kabeturniiri. Väiksemad mängisid nuputamis- ja lauamänge.
Jaanuaris suusatasime ja kelgutasime. Mõni aasta tagasi ostsime lasteaeda suusad ja lapsed said õuealal õiget suusasammu harjutada. Ka kelgumägi on meil endal ja õnneks oli möödunud talvel ka tõeline talveilm. Kuna meie tuntud vigursuusataja Kelly Sildaru oli jaanuaris võistlustel väga edukas, oli hea teda lastele eeskujuks tuua. Jaanuaris toimus lasteaias veel talispordipäev nimega „Talvetrall“. Veebruaris tegime jääsporti. Kuna meil läheduses liuvälja pole, käisime uisutamas jäähallis.
Märtsi spordialad olid võimlemine ja tants. Lastele meeldib väga tantsida, kuid koordinatsiooni nõudvad harjutused on nende jaoks keerukad. Laste liikumisharjumused on muutunud, rohkem ollakse tubased. Õues turnimist ja ronimist on vähem ja seetõttu käivad varbseinal ja köiel tehtavad harjutused enamikule lastest üle jõu.
Aprillis käis lähedal asuva golfikeskusese treener lastele minigolfi võtteid õpetamas ning korraldas toredaid mänge ja võistlusi. Aprillis toimusid lasteaia olümpiamängud, kus võistlus käis medalite peale ja elevust oli palju.
Mais käisid viie-kuueaastased ujumiskursustel ning maikuusse jäi ka tsirkusepidu. Iga rühma lapsed õppisid oma õpetajate juhendamisel selgeks toredaid trikke ja kehastusid tsirkuseartistideks. Minu rühmas esinesid pulgahobustel kappavad ratsanikud, karud, kes tõstsid jõukange, tiigrid ja pilvebaleriinid. Tsirkuses sai iga laps näidata oma osavust ning seda, mida ta aasta jooksul õppinud on.
Sel aastal meil lasteaias liikumisõpetajat ei olnud, teda asendanud kaks rühmaõpetajat tegid väga head tööd. Kõik oli hästi mänguline ja laste jaoks põnev, lasteaialaps peabki saama sporti teha lustiga. Tähtis on leida õige tasakaal, pingutus ei tohi olla üleliia raske ega ka liiga lihtne. Sellest aastast on olnud tohutult kasu, lapsed on teinud läbi suure arengu. Käime iga nädal ja iga ilmaga lastega matkamas. Kuna lapsi tuuakse ja viiakse lasteaeda peamiselt autoga, pole nad harjunud jalutama. Kevadeks on saanud neist kõigist krapsakad jalutajad.“
Kuna kõiki spordialasid ei jõutud ühe aastaga läbi võtta, tahavad Pillerpalli lasteaia õpetajad liikumise teemaga sügisest jätkata. Õpetaja Gerli Lehe paneb ka kõigile lapsevanematele südamele leida rohkem aega lastega koos tegutseda ja sporti teha.
Lisa kommentaar