Kuidas valmistute algavaks õppeaastaks?

2 minutit
159 vaatamist

Ingrid Prees, TTÜ Virumaa kolledži eesti keele lektor:

Mõtlen, milliseid uusi aktiivõppe meetodeid rakendada, et eesti keele õppimine mu üliõpilastele huvitav oleks. Eelmisel õppeaastal tegime plakateid, mida tuli ka esitleda. Nägin, et nende eesti keele oskus paranes ja nad said eesti keeles esinemise julgust juurde. Lisaks õppisid nad õppematerjalist olulist välja tooma, sest plakati formaat eeldab lühidust, selgust, löövust. Kuna neid tehti rühmatööna, arendas see ka üliõpilaste koostööoskust. Neidudele oli see töövorm nagu loodud – neil olid pinalid, värvipliiatsid, kustutuskummid, liim jm kohe kaasas ning nad lahendasid ülesandeid väga loovalt. Noormehed said muidugi samuti hakkama. Sel õppeaastal püüame neile uusi aktiivõppe ülesandeid pakkuda.

Ene Peterson.

Ene Peterson, võõrkeeleõpetajate liidu juhatuse esimees:

Valmistan praegu ette võõrkeeleõpetajate liidu sügiskonverentsi. Seekord on fookuses õpetaja ettevalmistus ja tema professionaalse arengu toetamine. Tuleb ka foorum, kus ülikoolid annavad ülevaate võõrkeeleõpetajate ettevalmistamisest. Aeg on ju muutunud, enam ei ole üht ja ainuõiget võõrkeele õpetamise metoodikat, vaid lähtutakse õppija vajadustest. Innove räägib meile mitmekeelsest õppest. Õpetajad saavad sel sügiskonverentsil ka ise võõrkeelt õppida ehk minna oma elu esimesse hispaania, prantsuse, rootsi, läti või jaapani keele tundi. Konverentsil on ka keelte laat, kus saab oma õpetamiskogemusi jagada 12 õpikeskuses.

Linda Rootamm.

Linda Rootamm, Tartu Hansakooli vabatahtlik:

Olen üks kaheksast vabatahtlikust, kes Hansakooli kuuenda ja seitsmena klassi õpilaste vabatahtlikku tööd juhendavad. Praegu värskendame töövihikute materjale jms. Enne esimest septembrit saame ühel koosolekul kokku. Missugust vabatahtliku tööd õpilased tänavu tegema hakkavad, seda me veel ei tea, sest ideed tulevad õpilastelt. Nad mõtlevad ise välja, mida saavad oma kooli või kodukoha heaks teha, ning vabatahtlik juhendaja aitab neil nende ideed ellu viia. Nii õpime oma kogukonda panustama. Annan neile ka ühte tundi, mille nimi on „Meie meel“. Varasematel aastatel on õpilased vabatahtliku tööna värvinud oma garderoobe, kooli ümbruse lasteaedades lastega mänginud ja laulnud, loomade varjupaigas abiks käinud, eakate päevakodus Eesti 100. aastapäeva tähistanud jpm.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Jalutuskäik pedagoogilises oaasis

Waldorfi kool on andnud ühiskonnale valikuvõimaluse. Eesti Waldorfi koolid on rohkem kui 30 aastaga tõestanud, et selle kooli lõpetanud noored…

8 minutit

Kolm uut nägu klassis: kuidas vahetusõpilased tõid kooli värskust ja elavdasid koostööd

Kui suve lõpus sai teatavaks, et Koeru Keskkooliga liitub korraga…

9 minutit

Õpetajad hakkavad oma loodud materjalide eest tasu saama

„Ministeerium on otsustanud koguda kokku ja rahastada olemasolevaid õpetajate loodud materjale,“ lausus haridus- ja teadusminister Kristina…

2 minutit
Õpetajate Leht