2017. aasta sügisel eraldati Eestis kohalikele omavalitsustele ligi 20 miljonit eurot lisatoetust noorte huvihariduse ja -tegevuse edendamiseks.

21. augustil andis HTM pressikonverentsi, kus vaadati üle, missugune on olnud selle rahasüsti mõju, mida on selle eest noorte huvihariduse elavdamiseks ära tehtud. Minister Mailis Reps toonitas, et ellu on viidud 1800 algatust. Selgitusi jagasid ka noorsootöö keskuse direktor Edgar Schlümmer, Vastseliina noortekeskuse juhataja Merlis Pajustik ja aktiivne noor Triinu Tuvike Võru vallast Vastseliinast.

Just Vastseliina gümnaasiumi õpilase Triinu Tuvikese jutust tuli piltlikult välja, mis muutusi on huvihariduse lisarahastus võimaldanud. Esiteks on neil arenenud hokisport. Juba kaks aastat on olnud hokimängijatel võimalik Tartus treeningutel käia, nooremate klasside õpilased on saanud lastele sobiva hokivarustuse, neil on olnud võimalik osaleda mitmesugustel turniiridel. Sel suvel valmib Vastseliinas uus hokiväljak, kus saab treenida suvelgi.

Lisaks hokile on Vastseliina noorte hulgas populaarne tuletõrjesport. Tänu lisatoetusele sai tuletõrjevõistkond uue varustuse ja ühise võistlusvormi ning osales tuletõrjespordi maailmameistrivõistlustel. Ilma uue varustuseta oleks see olnud võimatu, märkis Triin Tuvike. Ta lisas, et tema on saanud samuti parema varustuse nii hokis kui ka tuletõrjespordis ning käinud varasemast rohkem treeninglaagrites ja võistlustel.

Triin Tuvike tõi välja ka lisaraha kasutamise läbipaistvuse ja noorte kaasamise. „Mulle meeldis, et minultki küsiti, mida on vaja juurde soetada ja kuidas toimida, et asjad paremini sujuksid. Noori peabki kaasama. Kui me praegu ei võta noori arvesse, siis ei saa nad suureks saades aru, miks nad üldse peaksid oma arvamust avaldama.“

Vastseliina noortekeskuse juhataja Merlis Pajustik lisas omalt poolt, et täiendava raha kasutamise võimalusi arutati gümnaasiumi, rahvamaja, spordiklubi, muusikakooli inimestega, osalesid ka õpilasesinduse ja valla haridus- ja kultuurikomisjoni esindaja. Kohalike elanike hulgas korraldati küsitlus, millest saadi teada, mis uusi huviringe noortele soovitakse ja millised kitsaskohad on vaja lahendada. E-kooli kaudu küsitleti samal teemal lapsevanemaid ja õpilasi.

Küsitlustest selgus, et mõni huviring vajab professionaalsemat juhendajat, kunstiringid võiksid olla kodukohale lähemal, juhendajatena tuleks kasutada rohkem kohalikke inimesi jms. Toodi välja ka seda, et gümnaasiuminoortelegi on vaja huvitegevust pakkuda. Mõned huviringid soovitati aga kinni panna.

Mida uut on lisarahaga ära tehtud? Merlis Pajustik tõi efektse näitena välja muusikali huviringi. Seal selgeks õpitud etendusega on esinetud mitmel pool üle Eesti. Sealt on kasvanud välja ka uusi projekte. Ühes projektis hakkasid noored õppima valgustehnikat.

Noorte hulgas sai populaarseks ka poksiring, mida hakkas juhendama Vastseliinasse elama asunud poksihuviline. Praeguseks on päästekomando vanas hoones noortele avatud poksisaal. Palju noori tunneb huvi ka filmi- ja elektroonilise muusika huviringi vastu, käiakse savi- ja tõukerattaringis, koolis alustas tegevust teadusring. Viimasest kasvas välja kaks noort, kes aitasid noortekeskusele teha põgenemistoa.

Kuidas huvitegevuse lisaraha kasutatud on, selle kohta leiab üksikasjaliku ülevaate digikogumikust noortehuviheaks.entk.ee.