• 

Juunikuisel Londoni haridustehnoloogia nädalal London EdTech Week räägiti tehnoloogia üha kasvavast rollist hariduses.

Londoni haridustehnoloogia nädalale oli üle maailma kokku tulnud väga erinevaid hariduseksperte, iduettevõtete esindajaid, haridusvaldkonna investoreid. Esindatud olid ka väga erinevad riigid oma unikaalsete kogemustega. Samas kinnistus arusaam, et paljud mured on ühised.

Näiteks rõhutati, et omavaheline koostöö on inimestele palju loomuomasem viis elus edasi jõuda kui võistlus ja konkurents. Ka õppimise puhul rõhutati just koostööd ja tutvustati koostöömudelil põhinevaid koole (nt 21st Century Schools). Piltlikult öeldes on vaja loobuda koolist, kus kontrolltöös/eksamitel tehtavat koostööd nimetatakse spikerdamiseks, mis on karistatav.

Teiseks toodi Londonis esile, et maailm liigub standardiseeritud hariduselt üha enam personaalse haridusmudeli poole. Õppimisest on saanud elukestev harjumus ning liiga piirav on vaadelda seda ainult koolikontekstis. Maailm, ühiskond ja inimesed on muutunud, mistõttu peame muutma ka oma õppimis- ja õpetamismeetodeid.

Uudsed EdTechi lahendused

Mitmed tehnoloogiaettevõtted üle maailma püüavad lahendada muutuva hariduse väljakutseid. Rahvusvahelises kõnepruugis tuntakse neid kui EdTechi startup’e ehk haridustehnoloogia iduettevõtteid. Nad pakuvad jõukohast interaktiivset õppematerjali igas vanuses õppijale. Näiteks on olemas hiina keele õppimise lahendused koolieelikutele, aga ka muusikarakendused dementsetele vanuritele. Infotehnoloogilised rakendused võimaldavad kaasata korraga nii ühtainust kui ka miljonit inimest. Näiteks avalikku esinemist on võimalik õppida infotehnoloogia toel täiesti üksinda. Kes ei soovi aga üksi õppida, saab liituda näiteks inglise keele õppe online-grupiga, kus on väga palju liikmeid. Moodsate simulaatorite abil saab õppida ohutult lennukijuhtimist, metsalangetamist, tööd haigla operatsioonisaalis. Tänu infotehnoloogiale saab jälgida reaalajas kogu riigi õpilaste edasijõudmist koolis.

Uuemad lahendused, millest on kiirelt saamas iseenesest mõistetavad abivahendid õppimisel, on chat-based education (kiire tagasisidega vestlusformaat, tuntuim näide nt Facebook Messenger), global virtual classroom (üleilmsed virtuaalsed klassiruumid), skills identification and mapping (oskuste tuvastamine ja kirjeldamine), voice-activated solutions (hääletuvastuse rakendused, nt Amazon Alexa, Apple Siri, Google Voice), artificial intelligence (rahvusvahelise lühendina tuntud kui AI- ehk tehisintellekti kasutavad rakendused personaliseeritud õppe tagamiseks) ja hologrammlektorid. Viimast näidet sai haridusnädalal toimunud konverentsil ka ise kogeda, kui hologrammtehnoloogia kasutamise arutelus osalenud kolmest inimesest üks osales reaalajas hologrammkujutisena ning oli publikule isegi paremini nähtav ja kuuldav kui samas ruumis füüsiliselt kohal viibinud esinejad.

Tehisintellekt toob personaliseeritud hariduse

Tehisintellekt hakkab inimese võimekust kohati juba ületama. Arvuti eksib pildituvastuses 4,9%, inimene 5,1% ulatuses. Kõnetuvastuses on inimesed veel napilt arvutist ees – arvutil on veamäär 5,6%, inimesel 5,5 (Lin Zhou, The New School).

Praegu on maailmas juba sadu haridustooteid, kuhu on integreeritud tehisintellekti (AI) elemente. Näiteks Hispaania IE University kasutab AI-lahendust, mis jälgib tudengite osalusaktiivsust loengutes.

Üks huvitavaid uusi tegijaid selles vallas on 2016. aastal toona kõigest 19-aastase Joel Hellermarki loodud Sana Labs, mis pakub meetrika- ja tagasisidestamisliidest õppeplatvormidele. Hellermarki ja tema kolleegide loodud algoritm aitab täita õppimisprotsessis vahele jäänud lünki. Nt kui õpilane on suutnud matemaatikas omandada 5. klassis 70% materjalist, 6. klassis 60% ja 7. klassis 50%, hakkab algoritm pakkuma lahendamiseks neid ülesandeid, milles ta ei ole piisavalt tugev või kogenud. Uuringud on näidanud, et õpilased on kõige enam motiveeritud juurde õppima, kui neil on 70% tõenäosus saada õige vastus. Nende enda statistika järgi suutsid kasutajad Sana Labsi rakenduse abil lahendada senisest 44% rohkem ülesandeid, saavutada senisest 80% paremaid tulemusi ning 34% parema võimekuse ainesisu omandada.

Lisaks pakub Sana Labs reaalajas ülevaadet õpetajale, millised õpilased millises mahus oma ülesandeid täidavad ning millised on kursused, kus õpilased kipuvad ummikusse jooksma.

Häältuvastuse tehnoloogia kasutamisel pakub Sana Labs omakorda võimalust saada õppimisele tagasisidet soovituste tasandil. Näiteks võib Sana tagasisidevorm keeleõppijale öelda, kus on uue sõna õige rõhk.

Globaalne küla, lokaalsed probleemid

EdTechi lahenduste pakkumisel tuleb ettevõtjatel arvestada piirkondlike erisustega. Näiteks Euroopa Liidu turg on keelte ja regulatsioonide paljususe tõttu väga killustunud, seetõttu on siin ka raskem leida rahastust. EL-is tuntakse huvi pehmete oskuste, personaliseerimise ja sisuloome vastu, samas ollakse pelglikumad uue tehnoloogia osas. USA ja Hiina on Euroopast avatumad. Aasias, kus ajalooliselt on pandud palju rõhku eksamiteks ettevalmistumisele, on selles valdkonnas palju pakkujaid. Näiteks 17zuoye on Hiina unicorn-ettevõte, mis pakub seitsmele miljonile kasutajale online-tuutoreid, kes aitavad õpilastel mängulises vormis kodutöid teha ja eksamiteks valmistuda. Hiina ettevõtete jaoks on aga Euroopa turg liialt väike, samas on siin palju talente ning raha toodete eest maksta.

Ühendkuningriigis loodetakse haridustehnoloogia uut arengut tänu tänavu valminud EdTechi strateegiale. Väga aktuaalne teema on pehmete oskuste arendamine, sh koostöö, esinemine, projektijuhtimine, empaatia, ajajuhtimine jne. Kuid ka autojuhtide koolitus infotehnoloogia abil on väga suur turg, mis kasvab ülikiirelt.

EdTechi valdkonna üks suurimaid kiirendeid Emerge Education toetab startup’e, mis suudavad kiiresti innovatsiooni rakendada, optimeerivad pidevalt kulusid, kasvavad kiiresti ning mõtlevad globaalselt. Samadest põhimõtetest lähtub EdTechide toetusel ka Amazon.

Peamised väljakutsed ja vastuolud

Kuidas jagada seni peamiselt 22. eluaastani tehtavad hariduskulutused inimese terve elutsükli peale – see küsimus ootab kiiret lahendust. Ainuüksi aastatel 2018–2022 muutub 42% tööjõuturu ootustest (Joe Burgess, Flatiron School). See tähendab, et inimesed peavad ka vanemas eas õppima, et uusi oskusi omandada. Olulised ei olegi enam niivõrd spetsiifilised erialateadmised, kui just üldised käitumismustrid, nn pehmed oskused (Lee Newman, IE University).

Praegu luuakse uusi lahendusi, millega saavad üliõpilased oma oskusi värbajatele paremini nähtavaks teha. Teisalt saavad üliõpilased selle lahenduse tööpakkumiste järgi hinnata, kui valmis on nad tööle kandideerima ja mida peaksid juurde õppima. Luuakse ka rakendusi, mis aitavad ülikooli lõpetada, nt õppida STEM-aineid videote kaudu, et mitte ülikoolist välja langeda. Samuti on ettevõtted ise hakanud järjest enam looma väikesi koolituskeskusi oma töötajatele vajalikuks ümber- ja täiendusõppeks.

Londoni haridusnädalal jäi mitmest ettekandest kõrva kriipima väide, et tööandjaid ei huvita enam ülikoolides saavutatud kraadid. Ometi rõhutasid kõik esinejad just oma kraade ja mainekaid ülikoole. Kulus napilt viis minutit, kui esineja ütles, et ta kaitses oma kraadi Oxfordi, Cornelli või mõnes teises kuulsas ülikoolis. Traditsioonist on raskem lahti saada, kui me arvame.

Londoni EdTech Weekilt kuuldu ja nähtu kogusid kokku Ede Schank Tamkivi (Eesti 2.0 ja Hüppelaud), Teibi Torm (Tagasi Kooli ja asendusõpetajate programm), Mirell Merirand (Hariduskiirendi ja Startup Alfa programm), Eva K. Ponomarjov (Superheroes), Marge Maidla (Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik) ja Inga Kõue (Startup Estonia). Õppereisi toetas Startup Estonia, mida rahastatakse Euroopa regionaalarengu fondist.