Tartu Jaan Poska gümnaasiumi tänavustest lõpetajatest üksteist läks õpetajaks õppima. Kolm noort valis loodus- ja reaalained, kolm eripedagoogika, kaks klassiõpetaja eriala, eelistatute seas oli veel koolieelse lasteasutuse õpetaja, koolimuusika ja ajalooõpetaja eriala.

Haridusvaldkonda oligi mõlemas ülikoolis, Tartus ja Tallinnas, varasemast suurem konkurss. Tasapisi on noored (ja pisut vanemadki, sest Tartu ülikoolis oli õpetajaerialadele tulnute keskmine vanus 30) taas õpetajaametit üles leidmas. Jää on hakanud viimaks liikuma.

Tahtmata olla suuresõnaline, pakun, et selle üks suur põhjus on noorte muutunud väärtushinnangud. Mammona- ja edukultus, mis vahepeal ikka üsna hulluks läks, pole enam popp, tulevikule mõeldes ei peeta esmatähtsaks materiaalset külge ja ruttu rikkaks saamist, vaid üha rohkem läheb noorele korda ühiskonnas, kodukohas ja keskkonnas toimuv. Oma meelsust näidatakse julgelt välja.

Ka tänavu kevadel-suvel korraldatud noortedialoogi konsultatsioonidel, milles osales 1600 inimest, jäi kõlama, et noored peavad tähtsaks oma kodukohas ja maailmas laiemalt toimuvat ja riigi tulevikusihtide seadmisel tuleb seda arvesse võtta.

Kindlasti on suure panuse oma ameti propageerimiseks andnud innustunud ja ärksad õpetajad, kes ei kurda klassiruumis, et elu on üks suur hädaorg, vaid on oma töö üle uhked ja näitavad seda välja nii tegudes kui sõnades. Tänu sellistele õpetajatele noored veenduvadki, et õpetajal on suur roll uute põlvkondade kasvatamisel ja kujundamisel, ning mõtlevad, et tore oleks ka ise olla kellelegi eeskujuks ja arengu suunajaks.

Võime ju mõelda, miks Innove ja ministeerium reklaamidele raha raiskavad, aga noorte tagasiside kinnitab vastupidist. Õpetajaks õppima läinud märkisid kiitvalt ära hoogsaid ja tabavaid videoklippe, mis tänavu õpetajaameti reklaamimiseks valmisid ja veebis levisid. Ometi kord on ära tabatud, millistest kanalitest noorem põlvkond infot hangib! Ajaleht, eriti veel paberil, on ju nende jaoks eilne päev.

Tudengite silmis on tähtis ka see, et amet annab tulevikuks kindlustunde ja teadmise, et oled oodatud.

Peame siis pöialt, et tänastest optimistlikult alustajatest saavad mõne aasta pärast ka lõpetajad ja koguneb pikisilmi oodatud lisavägi koolidesse.