SA Innove õppenõustamisteenuste arenduskeskus:

Viimase nädala jooksul said lugejad Õpetajate Lehe veebis nelja variandi vahel valides vastata küsimusele „Mida annab klassile HEV-õpilane“. Ligi 40% vastanuist leidis, et HEV-õpilane tõmbab õpetaja tähelepanu andekatelt ära. Umbes 30% vastas, et HEV-õpilane hajutab kaasõpilaste tähelepanu. Veidi üle 20% leidis, et HEV-õpilane klassiruumis arendab sallivust ja abivalmidust. Ligi 10% vastas, et suureneb kiusamise oht.

Küsitluse tulemuse tõlgendamine võib kergesti viia eksiteele. Esiteks, kuna igal vastajal on ilmselt oma arusaam mõistest HEV-õpilane. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi on haridusliku erivajaduse mõiste seotud õpilastega, kellele rakendatakse tõhustatud tuge või erituge, esmatähtsad on lapse vajadused ja toimetulek.

Varasemalt on haridusliku erivajadusena määratletud ka andekust (mis selle küsitluse esimeses vastusevariandis HEV-ile vastandub). Õppijakeskse, kaasava lähenemise alustala on iga õppija individuaalse eripära, sealhulgas andeka lapse eripäraga arvestamine. Kõigi õpilaste õpetamiseks leitakse koolis-klassis sobivad viisid.

Teiseks tuleb arvestada, et küsitlusele vastamine oli piiratud ühega etteantud variantidest. HEV-õpilane võib aga tuua klassiruumi korraga nii keerukaid väljakutseid (sh kuidas jagada tähelepanu, ennetada kiusamist) kui ka töövõite (sallivuse suurenemine, sidusam ühiskond), mis annavad raskuste ületamisele, väljakutsete vastuvõtmisele eesmärgi ja mõtte.

Et kaasamine õnnestuks, on vaja toetada nii õpetajat (eripedagoogilised teadmised ja oskused, sobiva suurusega klass, piisav tugipersonal, hea koostöö koduga, kogu kooli toetus) kui ka last (võimetekohane õpe, abivahendid, tugiteenused, klassisuurus). Kui tavaklassis õppiv erivajadusega laps või selle klassi ees olev õpetaja on toetamata, võib see tõesti takistada õppimist ja õpetamist.

Piisava toe korral võivad kaasamisest võita nii õpilased kui ka õpetaja. Nagu üks klassijuhataja oma kogemustest jagas: „Meie klassi HEV-laps on õpetanud klassile, kuidas olla salliv ja märgata abivajajat enda kõrval. Meie klassi õpilased on märksa hoolivamad teiste suhtes kui nende eakaaslased tavaliselt.“

Huvitav, millised oleksid selle küsitluse tulemused siis, kui küsiksime mitte klassi, vaid ühiskonna kohta? Mida annab erivajadustega inimeste kaasamine ühiskonnale? Millist kasu saavad erivajadusega inimesed suuremast sotsiaalsest kaasatusest?