Selgusid aprillis koolides tehtud digitasemetöö tulemused. Õpilased on küllalt hästi kursis digiturvalisuse teemadega, vähem punkte saadi sisuloome ja teabe haldamise ülesannetes.

Tasemetööd tegid kevadel kokku 6191 8.–12. klassi õpilast ja kutsekoolide õppurit. Tasemetöö valimis olid 9. ja 12. klassi üldhariduskoolide õpilased ning kutsekoolide 3. kursuse õppurid. Lisaks valimis olevatele õpilastele said tasemetööd teha ka vabatahtlikud sooritajad.

Vabatahtlikus testimises osalesid 8.–12. klassi õpilased, keda kool testile registreeris. Valimi põhjal sooritas testi 906 õpilast 9. klassist, 1106 õpilast 12. klassist ja 281 kutsekooliõpilast. Vabatahtlikus testimises osales 3898 õpilast.

Digipädevuse 2019. aasta tasemetöö töötasid välja SA Innove uuringute ja arenduskeskuse e-hindamise spetsialistid koostöös koolitöötajate ja erialaekspertidega, test toimus 1. aprillist 3. maini eksamite infosüsteemis (EIS).

Ülesehitus ja tulemused

Tasemetööna kasutatud test koostati HITSA õppijate digipädevuse mudeli alusel. Mudelis on oskused ja teadmised kirjeldatud viies alapädevuses: teabe haldamine, suhtlemine, sisuloome, turvalisus ja probleemi lahendus. Kokku oli testis 59 ülesannet, mis jagunesid teadmisi hindavateks ülesanneteks ning hoiakute ja käitumisküsimusteks.

Pärast testi sooritamist sai iga õpilane sõnalise tagasiside EIS-i kaudu viie alapädevuse raames võrreldes eakaaslastega. Kool sai EIS-i kaudu tagasisidet enda õpilaste kohta. Kokkuvõtte testi tulemuste kohta tegi Innove valimisse sattunud 9. ja 12. klassi ning kutsekooli 3. kursuse õpilaste tulemuste alusel.

Kogu testi keskmine tulemusprotsent, mis näitas punktide osakaalu, mida õpilased on testis saavutanud, oli 9. klassis 56%, 12. klassis 65% ja 3. kursusel 55%. Kõige paremad tulemused olid 9. klassi õpilastel turvalisuse valdkonnas, veidi halvemad probleemilahenduses ja suhtlemises.

Kõige raskemaks valdkonnaks kõikide gruppide jaoks osutus sisuloome alapädevus. 12. klassi õpilased lahendasid kõige paremini suhtlemise alapädevuse ülesandeid. Kutsekooliõpilaste tugevad valdkonnad on turvalisus ja suhtlemine.

Üldhariduskooli poisid sooritasid tasemetöö mõnevõrra paremini kui tüdrukud. 9. klassis on poiste ja tüdrukute kogu testi tulemuste vahe 4%, gümnaasiumis aga on see juba väiksem – vaid 2%. Kutsekoolis soolist erinevust kogu testi tulemustest kinnitada ei saa, kuigi sisuloome valdkonnas said poisid 4% võrra parema tulemuse.

Soorituskeelest lähtuvalt erinesid tasemetöö tulemused rohkem kui soost lähtuvalt. 9. klassi õpilaste tulemustest näeme, et eesti õppekeelega sooritajad on testi lahendanud 10% võrra paremini kui samast vanuserühmast vene õppekeelega sooritajad. Gümnaasiumiõpilaste hulgas on õppekeelest tingitud vahe väiksem – 5%.

Nagu on näha valdkondade tulemustest, osutus kõige keerulisemaks testiosaks sisuloome. Kõikides rühmades osutusid raskemateks ülesanneteks need, mis hindasid õpilaste teadmisi 3D-modelleerimisest ja programmeerimisest. 9. klassi jaoks olid rasked ka e-teenuste teemalised ülesanded, 12. klassi õpilased lahendasid neid tunduvalt paremini.

Hoiakute ja käitumisküsimuste analüüsist tuli välja, et enamikul testi sooritajatest on kodus arvuti, et on õpilasi, kes huvituvad digimaailmas toimuvast ja arendavad enda digipädevust, mis mõjus hästi nende tasemetöö tulemustele.

Suur potentsiaal

2019. aasta digipädevuse tasemetöö on üks etapp digipädevuse hindamisel tehtavast arendustööst, mis aitab välja selgitada Eesti õpilaste digipädevuse taset ja jätkub aastal 2020. Arendatud tasemetöö toimub 2020. aasta kevadel, seekord juba teistes vanuserühmades – 8. ja 11. klassis ning kutsekooli 2. kursusel.

Selline otsus tehti selleks, et pärast tasemetöö tagasiside saamist oleks koolil ja õpilasel võimalik teha koostööd õpilase digipädevuse arendamiseks enne kooliastme lõppu. Lisaks on plaanis arendada testi hindamismudelit, kirjeldades digipädevust moodustatavate teadmiste ja oskuste taset, ja jaotada ülesandeid nendele tasemetele.

Kinnitav faktoranalüüs näitas, et empiirilised andmed ei olnud heas kooskõlas testi koostamise aluseks võetud teoreetilise digipädevuse mudeliga. Probleemiks võib olla see, et mõned ülesanded ei mõõda hästi konkreetseid alapädevusi, mida nad mõõtma peaksid või mõõdavad lisaks mõne muu valdkonna oskusi või teadmisi. Seetõttu on testi arendamise üks eesmärk senisest paremini fookustada ülesannete mõõdetavaid alapädevusi.

Kindlasti on oluline konsulteerida ekspertidega sisu küsimustes. See annab konkreetsema ülevaate Eesti digipädevuse tasemest ja eristab baasteadmistega ning kõrgema tasemega sooritajaid.

Digipädevuse mõõtmisel on suur potentsiaal – seda enam, et praegu ei ole maailmas avalikult kättesaadavat meetodit, kuidas seda teha.

Tasemetöö tulemuste analüüsi ja raportiga on võimalik tutvuda SA Innove kodulehel.