Tarmo Loodus (keskel) võtab hartat vastu. Foto: Morris Peedo

Eile tähistati Tartus kutsehariduse rahvusvahelistumise päeva

Tarmo Loodus (keskel) võtab hartat vastu. Foto: Morris Peedo
2 minutit
33 vaatamist

Eile toimus Tartu kutsehariduskeskuses kutsehariduse rahvusvahelistumise päev, kus jagati Eesti kutsehariduse rahvusvahelise koostöö häid kogemusi. See on oluline seetõttu, et Eesti kutseõppeasutuste rahvusvaheline koostöövõrgustik on praegu laiem kui iial varem. Kutseõpperänne toimub üha kaugemate riikidega ja suureneb õpirändurite arv.
Viimase viie aasta jooksul on Erasmus+ programmi abil oma praktika läbinud 2044 välisõppurit. Kõige aktiivsemalt on välisõppuritele Eesti ettevõtete juures tööpraktikat korraldanud Tartu kutsehariduskeskus, mis on vastu võtnud 374 välisõppurit. Neile järgnevad Rakvere ametikool (254) ja Ida-Virumaa kutsehariduskeskus (182).
Tartu kutsehariduskeskuse rahvusvaheliste suhete koordinaatori Andrei Atškasovi sõnul on viimase kümne aasta jooksul muutunud Eestisse tulnud kutseõppurite päritolumaad palju mitmekesisemaks. „Kui varem käidi siin Soomest, Rootsist, Taanist, Lätist ja Leedust, siis nüüd on Eesti enda jaoks avastanud ka hispaanlased, portugallased, itaallased ja loomulikult sakslased. Ka Islandilt käib väga palju õpilasi igal aastal ja see on igati tore,“ ütles Atškasov.
Kõige rohkem tuleb Tartusse kutsepraktikale IT-erialade õpilasi, elektroonikuid, autotehnikuid ja kokkasid. „Infotehnoloogia valdkonnast tullakse Eestisse tänu meie IT-riigi kuvandile. IT-erialade õppurite jaoks on Eesti digitaalne ühiskond väga kihvt ja atraktiivne. Teistelt erialadelt tullakse siia tihti vastupidisel põhjusel: ei teata Eestist midagi ja tahetakse meie maad avastada,“ selgitas Atškasov õpilaste motiive, miks praktikakohaks valitakse just Eesti.  
Viljandi kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus ütles, et Viljandisse tullakse enim praktiseerima autoerialadele, kuid on ka IT-õppureid ja kokkasid. Looduse hinnangul on lisaks uudishimule ja Eesti heale mainele välisõppurite ja õpetajate Eestisse meelitamisel oluline ka koolide enda töö välismaailmaga suhtlemisel. „Oluline on see, kuidas meie koolid välja paistavad ja mida me välismaal teinud oleme. Tihtipeale on vastastikune vahetus üks ühele nende koolidega, kellega on head sõprussuhted,“ rääkis Loodus.
Kutsehariduse rahvusvahelistumise päeval toimus kolm vestlusringi, milles arutati õpilastele suunatud rahvusvahelisi tegevusi, õpetaja võimalusi osaleda rahvusvahelises koostöös ning hariduse ja oskuste omandamise tulevikku nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt.
Päeva lõpuks anti pidulikult üle 2019. aasta Erasmus+ kutsehariduse õpirände hartad Viljandi kutseõppekeskusele ja Tartu tervishoiu kõrgkoolile. Kutsehariduse õpirände hartaga akrediteeritakse ja tunnustatakse kutseõppeasutusi, mis on olnud edukad kvaliteetse õpirände korraldamises oma õpilastele ja töötajatele, ning julgustatakse neid arendama oma rahvusvahelise koostöö strateegiaid.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Eesti Lastehoidude Liidu juht Mari Kummer: „Kas Tallinnal on alusharidussektoris raha üle?“

10. juunil teatas Tallinna Linnavalitsus kavatsusest kaotada lasteaedade kohatasu…

3 minutit
1 kommentaar

Õpetajate Lehe uus peatoimetaja on Kristi Helme

Reedel valiti Õpetajate Lehe uueks peatoimetajaks Kristi Helme, kes asub tööle alates 10. augustist.

Praegu töötab Kristi Helme…

2 minutit

Õpetajate hääl kaikus jälle mäe peal

Eesti Haridustöötajate Liit kutsus haridushuvilisi teisipäeval Toompeal toimuvale demonstratsioonile „Õpetajaid kuulates, Eestit hoides“. Mõte oli juhtida poliitikute tähelepanu õpetajate…

13 minutit
1 kommentaar
Õpetajate Leht