Hetki KVARK-i teadus-show’lt. Fotod: Andrei Ozdoba

Maailma ägedaim füüsikatund

Hetki KVARK-i teadus-show’lt. Fotod: Andrei Ozdoba
3 minutit
127 vaatamist

„Rakett69“ telesaatest tuntud Arnold Rein Tatunts ja Mats Mikkor meelitasid tõeliste rokistaaridena kahel päeval Saku suurhalli tuhandeid huvilisi vaatama KVARK-i teadus-show’d. Euroopa suurimal teadusetendusel, mille sünnile aitas kaasa paarikümneliikmeline meeskond, lõi kaasa muusikuid, sportlasi ning õpilasigi.

Teadusetenduse tegijad olid eksperimentide valikul lähtunud nii vaatemängulisusest kui ka kooli õppekavast ja õppeainete lõimimisest.

„Maailma ägedaim füüsikatund,“ tunnustasid aplausi ja hõigetega kaasa elanud teismelised poisid. Show’le saabunute seas oli muljetavaldavalt palju peresid ning õpilasi. Korraldajate andmeil oli oma esinduse saatnud kakskümmend kaks kooli, esindatud oli isegi Saaremaa. 151 õpilasega Kostivere koolist sõitis pealinna kogunisti 63 huvilist.

„Lapsed oli väga elevil ja neile meeldis, et kõik oli selgesti arusaadav ja efektne. Tasus käia!“ vahendas huvijuht Ranele Raudsoo muljeid. „Show oli väga atraktiivne. Eksperimente selgitati nii sõna kui pildiga, seega jälgida oli väga lihtne ja esinejad tõid iga katse juurde ka seose igapäevaeluga. Saadud teadmised on suuresti seotud füüsika ja loodusõpetusega. Hea täiendus formaalõppele.“

Lastele avaldasid muljet ka etendusse pikitud vahenumbrid, millele samuti teaduslik selgitus anti. Rahvas hoidis hinge kinni, kui pealtvaatajate kohal tõmmatud köiel turnisid Jaan Roose ja Oskar Lints ning põlevat jalgpalli mängis Eno Lints. Ott Kiivikas osales auto ülesvinnamisel ja Reigo Ahven oli ehitanud tünnidest trummikomplekti ning andis hoogu katsele maailma pikima Rubensi toruga. Heli visuaalseks näitlikustamiseks ehitatud 20-meetrise leegitoruga rihitakse Guinnessi rekordit.

„Info rekordi sünni kohta on veel selgumas, oleme vajalikud andmed edastanud ja ootame põnevusega vastust,“ lausus Karoliine Kurvits, KVARK-i teadusteatri meeskonnajuht ja show’ üks korraldajatest.

Viimases katses, kus hetkeks pandi põlema osalejate käed, said võimaluse lavale astuda Simuna kooli õpilased, kes olid eelmisel päeval toimunud teadusteatrite festivalil pälvinud KVARK-i eripreemia.

„Meie õpilased tegid sama katset ka festivalil, ainult pisut teises võtmes,“ lausus juhendaja Aili Alatsei ja lisas, et show avaldas tallegi sügavat muljet. „Bioloogia- ja keemiaõpetajana on füüsika mulle võõram, mistõttu hindan eriti kõrgelt, et katsete sisu tehti laval lihtsas keeles selgeks, oma kooliajast ma paraku midagi sellist ei mäleta. Kui selline õppimise võimalus oleks koolides, kujuneksid füüsika ja keemia kindlasti lemmikaineteks. Seetõttu on Viljandi gümnaasiumi keemiaõpetaja Ave Vitsuti algatatud teadusteatrite festival tõhus õppevorm, selgitamaks keemiat ja füüsikat ohutult, huvitavalt, teaduslikult, mänguliselt koos õpilastega. Ka Mats Mikkor on just Viljandist oma esimesed kogemused saanud.“

Karoliine Kurvits märkis, et sellises mastaabis teadus-show korraldamine oli tiimile esmakordne ettevõtmine ja nad on tulemusega väga rahul, tehniliselt keerulise etendusega saadi suurepäraselt hakkama. „Loomulikult loodame, et ka pealtvaatajad said meeldejääva elamuse,“ sõnas Kurvits.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Pöördumised härra Aaviku poole

Johannes Aaviku sünniaastapäevale pühendatud esseekonkursile laekunud töödes räägiti nii haridusest kui keele tulevikust ja sõna jõust.

Keeleteadlase ja -uuendaja Johannes Aaviku…

8 minutit
1 kommentaar

Eesti keelevaldkonna mäed ja karid

26. mail tähistati Tartus haridus- ja teadusministeeriumis 20 aasta möödumist eesti keele arengukava sünnist.

Esimese eesti keele riikliku arenduskava kiitis valitsus…

5 minutit

Mis raamatust me algame?

Piibel hakkas levima talutaredes 18. sajandi algul. Sealt sai alguse ka meie lugemisoskus.  Oleme osa olulisest kultuurist välistanud oma elus ja…

8 minutit
Õpetajate Leht