Hiljutine tervisekäitumise uuring näitab õpilaste depressiivsuse kasvu, mille maandamiseks võetakse sageli appi ka alkohol. Tervise arengu instituudi novembris alanud Euroopa sotsiaalfondi rahastatud kampaania juhib tähelepanu, et alkohol mitte ei leevenda muresid, vaid pigem süvendab neid. Kuigi seaduse järgi ei tohiks alaealised alkoholi kätte saada, näitavad meil ja mujal tehtud uuringud, et keskmiselt 12–13-aastaselt proovitakse seda koguses, mis võib purju teha. Kliiniline psühholoog Kariina Laas tõdeb, et alkoholil on alaealisele tunduvalt hullem mõju kui täiskasvanule. „Noor organism ei ole välja kujunenud ja alkoholi toime aju närvirakkude arengule on hävitav. Alkohol küll aitab ärevust ja pinget vähendada ning muremõtted eemale viia, muutes ajutiselt enesetunde paremaks, kuid negatiivsete tagajärgede peale ei mõelda ning tasapisi hakkab noor alkoholi meeldivat toimet rohkem tahtma ja vajama. Eriti haavatavad on lapsed, kellel on kodus või koolis asjad halvasti ning kes ei leia muid viise elust rõõmu tunda.“

Teine ohustatud grupp on psühholoogi sõnul rõõmsameelsed ja sotsiaalsed noored, kelle elus tõsiseid muresid pole, kuid kes teismelistele omaselt tahavad kõiki uusi, sealhulgas keelatud asju proovida. „Neil noortel võivad samuti asjad käest ära minna. Sõpradega koos alkoholi proovida on alguses põnev, aga kui selline muster hakkab korduma ja alkohol saab tavapäraseks lõõgastumise ja lõbusa oleku osaks, võivad asjad hulluks minna. Eriti halb on, et alkohol vähendab impulsikontrolli ja kaovad pidurid, mis võib panna tegema mõtlematuid tegusid.“

Mis sel puhul aitab? Esimene ja kõige tähtsam on Kariina Laasi hinnangul usalduslikud peresuhted, mis tähendab, et laps julgeb vanematega ka rasketel teemadel rääkida ning vanem suudab teda hinnanguvabalt kuulata-mõista. Rohkem perega koosveedetud aega, ühiseid käike ja omavahelisi vestlusi aitab luua kodus turvalise õhkkonna ja tekitada tunde, et halbade emotsioonidega on võimalik toime tulla ka ennast kahjustamata. Abiks olla saab ka kool, kus valitsevatest põhimõtetest ja õhustikust oleneb palju.

Hea mõju on noortele oluliste arvamusliidrite eeskujul, kes alkoholi taunivad ja näitavad, et elus on palju muud huvitavat, mis aitab pingeid maandada. „Hea, et probleemidest räägitakse rohkem, aga üksnes rääkimine ja muretsemine ei aita, tuleb tegutseda. Ükski muutus ei toimu üleöö. Hoiakute muutmise teekond on pikk ning nõuab aega ja kannatust,“ rõhutab Kariina Laas.