Ülikooli ülesanne on edendada omakeelset haridust, teha teadust ja tagada rahvuslik haritlaskond riigi jaoks. Et aidata neid ülesandeid täita, on Tartu ja Tallinna ülikooli haridusteadlased asutanud ainsa eestikeelse haridusvaldkonna teadusajakirja EHA, mille esimene number avaldati juba seitse aastat tagasi. Eelmisel nädalal tehti Tallinna õpetajate majas kokkuvõtteid ning arutleti haridusteaduse hetkeseisu ja probleemide üle.

Aastate jooksul on ajakirjas avaldatud artiklid olnud mitmekesised – seda nii uurimisprobleemide püstituse, metodoloogilise käsitluse ja meetodivaliku kui ka autorite poolest. Ajakirja hea tava on, et Eesti teadlaste ja õppejõudude empiiriliste uurimuste kõrval avaldatakse rahvusvaheliselt tuntud välisautorite originaalartikleid koos eestikeelse tõlkega. Nii on ajakirja 13 numbris ilmunud Eesti autorite 84 empiirilist uurimust, välisautorite 20 teoreetilist ja metodoloogilist käsitlust, 19 raamatututvustust, neile lisaks toimetajate eessõna iga numbri alguses. Artiklites on arutletud aktuaalsetel teemadel: tulemuslik ja kaasav juhtimine keerulistes haridusoludes, kooli mikrokliima, kaasav haridus ja õpilaste erivajadused, õpilaste akadeemiline läbipõlemine, õpetajate koostöine õpikultuur ja nende kiusamine koolis, üliõpilaste akadeemiline kirjaoskus ja eetika jne. Siin on käsitletud õpetamise kvaliteeti Eesti koolis, uuritud õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse kujunemisprotsessi, analüüsitud eesti keele tasemetööde ülesandeid ning kirjeldatud ettevõtluspädevuse mudelit ja loodusteadusliku STEM-i õpimudelit.

Ajakirjas on tutvustatud hulgaliselt ka põhivoolust erinevaid uurimiskogemusi, näiteks sekkumis- ja pikilõikelisi uuringuid, (auto)etnograafilisi uuringuid, tegevus- ja arendusuuringuid. Analüüsimeetoditest on EHA autorid kasutanud nii rühma kui ka indiviidi tasandi meetodeid, induktiivset sisuanalüüsi ja narratiivi analüüsi. Uuringute kasutatud hindamisvahendite usaldusväärsust ja sobivust Eesti oludele on kontrollitud väga hoolikalt.

Praktikast saadud teemade seast, mida Eesti haridusteadlased 2019. aastal teaduslike meetoditega lahendasid, võib esile tõsta õppijate toimetuleku, nende sotsiaalse ja akadeemilise heaolu, tõenduspõhise ainedidaktikate arendamise kõrgkoolis ning oma õpetamise uurimise selle arendamise eesmärgil. Laiemat mõisteraamistikku Eesti ülikoolide teadlaste ja praktikute uurimustele pakub Jyväskylä ülikooli professor Hannu Heikkinen. Need artiklid aitavad lugejal mõista õppimise olemust, kuna siin analüüsitakse õpetajate ja õpilaste kogemusi ning koostööd muutunud haridusoludes.

Selle eest, et ajakirjas avaldatud teadusartiklite tase oleks kõrge, on seisnud seitsme aasta jooksul hea 39 sisutoimetajat ning kandnud hoolt enam kui 180 retsensenti. Kõik teadustekstide hindajad (sealhulgas rohkem kui 50 välisretsensenti) valdavad eesti teaduskeelt tasemel, mis võimaldab neil hinnata käsikirjade keelekasutust ja loetavust, stiili sobivust ja õigekirja. Eesti Haridusteaduste Ajakiri asutati omal ajal mõttega, et oleks koht, kus avaldada kvaliteetseid eestikeelseid teadusartikleid, mis oleksid kasulikud ka kooliõpetajatele ja -juhtidele ning haridusametnikele. Usume, et praeguseks on nendest saanud või saamas EHA püsilugejad.