Kas asendusteenistus ei võiks olla üks nendest kanalitest, mille kaudu tuleksid noormehed kooli õpetajaks?

Kes kaitseväes aega teenida ei saa, võib valida ühe variandina asendusteenistuse õppeasutuses, kus käib õpiraskustega õpilasi. Paljud noored on läbinud alates 2005. aastast asendusteenistuse siiski peamiselt hooldekodus vanureid hooldades või lastekodus tugiisikuks olles.

On diskuteeritud, kas asendusteenistus ei peaks toimuma kaitseväele lähedasemates organisatsioonides, näiteks päästeteenistuses või politseis. Aga võib küsida ka vastupidi: kas põhiline osa noormeestest ei peaks läbima asendusteenistuse just koolis. Igatahes on näiteid, kus see on andnud häid tulemusi.

Näiteks Artur Raag ja Joosep Soon läbisid asendusteenistuse Ristiku põhikoolis, kus õpivad õpiraskustega lapsed. Noormehed andsid juba asendusteenistuse ajal seal asendustunde ning pärast teenistuse lõppu kutsuti mõlemad sinna õpetajaks. Kas asendusteenistusest ei võikski saada veel üks pedagoogide kasvulava, justkui lisa „Noored kooli“ programmile?

Asendusteenistuse sisu

Artur Raag ja Joosep Soon ise märgivad, et lausa pedagoogide kasvulava nende asendusteenistus siiski ei olnud. Õpilastega tegelesid nad palju, kuid õpetada said vähe. Näiteks jälgis Joosep Soon, et keegi esimese klassi õpilastest pahandust ei teeks, oli mõne õpilase tugiisik, vajadusel aitas õpetajatel asju kanda, mööblit nihutada jms. Selle kõrvalt andis ta üksikuid kehalise kasvatuse asendustunde. Artur Raagil oli matemaatika asendustunde rohkem, sest selle aine õpetajatest on suurem puudus. Olgu lisatud, et asendusteenistuses käijatel ei ole iganädalast pedagoogilist koolitust, nagu see on „Noored kooli“ õpetajatel. Siin on mõtlemise koht.

Miks just Ristiku kool?

Noormehed ei saanud ise valida kooli, kus asendusteenistus läbi teha, kaitseressursside amet lihtsalt suunas nad Ristiku põhikooli. Praegu arvavad mõlemad, et sattusid väga heasse kohta. Kool jäi ka nendega rahule. Ehkki nad andsid tunde vähe, saadi koolis aru, et noormeestes on õpetaja ainest, ja mõlemad kutsuti pärast asendusteenistuse lõppu Ristiku põhikooli tööle. Noormehed on ametis poole koormusega, mis võimaldab neil samal ajal ülikoolis õppida. Artur Raag õpib TTÜ-s rakendusfüüsikat ja Joosep Soon TLÜ-s kehakultuuri.

Miks ikkagi õpetajaks?

Miks peaks noormeestele asendusteenistuseks just õpetamist soovitama? Artur Raag ütleb, et koolis on hea järele proovida, kas õpilased ja õpetamine üldse pakuvad huvi. Teda ajendas kooli valima just soov teada saada, kas ta saab õpetajana hakkama, kas oskab õpiraskustega lastele matemaatika selgeks teha.

Joosep Soonele aga tundus, et olles asendusteenistuses õpetaja rollis, saab harjutada kaitseväele sarnaseid oskusi. Võimlemisõpetajana teeb ta ju õpilastega riviharjutusi. Kooliski peab olema hea distsipliin. Õpetaja peab oskama korraldusi anda, tagades, et need täidetakse. Kaitseväes on selles mõttes isegi lihtsam, sest seal on vaja korraldusi ainult täita, vastutust on vähem. Kui kaitsevägi teeb tugevaks, siis Joosep Soon teeb sporti niigi. Ta on saavutanud jõutõstmises ja kulturismis auhinnalisi kohti.

Artur Raag lisab, et temal oli veel selline „veider“ mõte, et meesterahvaid võiks koolis praegusest rohkem olla, ja sellepärast eelistaski ta asendusteenistust koolis. Ta on märganud, et vahel ei saa naisõpetajad poistest hästi aru. Näiteks juhtum, kus suurem poiss ründas väiksemat ja väiksem kaitses ennast vahvalt. Naisõpetaja luges väiksema poisi enesekaitset aga vägivallaks ja karistas mõlemat. Artur Raag leiab, et poisid peavad suutma enda eest seista ega peaks iga väikse asja pärast õpetaja või ema juurde jooksma. Kui asi läheb lausa kiusamiseks või haiget tegemiseks, siis tuleb muidugi abi kutsuda, arvab ta. Igatahes toob asendusteenistus kooli natuke mehelikkust juurde.

Mida asendusteenistus annab?

Selgub, et midagi elus väga vajalikku – juhtimisoskust. Joosep Soon selgitab, et ta vaatab nüüd alati, missugused lapsed tal klassis on, püüab nende mõtetest ja tunnetest aru saada ning tegutseb sellele vastavalt. Ta meenutab: „Algul tõstsin häält, kui mind kohe kuulda ei võetud, aga üks väike tüdruk ehmus valju hääle peale väga ära ja pärast seda olen rääkinud vaiksemalt. Vahel olen olnud lihtsalt vait, kuni lapsed vaatavad, miks õpetaja ei räägi.“ Ta on õppinud ka lapsi tunnis erksana hoidma, tuues keerukamate harjutuste kõrval sisse mängu, kasvõi rahvaste palli või kulli.

Artur Raag on õppinud asendusteenistuses enda sõnul kahte asja. Esiteks on ta aru saanud, et õpiraskustega lapsed saavad matemaatikast aru küll, neile ei ole vaja seda ainet n-ö sümbolpimedalt õpetada, kuid neil võtab arusaamine natuke kauem aega. Teiseks on ta saanud kinnitust mõttele, et rühmana õpivad lapsed paremini kui igaks omaette. Ta meenutab: „Algul kippusid õpilased tunnis omavahel tülitsema. Ütlesin siis, et mis te tülitsete, parem aidake üksteist. Algul ei võtnud nad seda soovitust tõsiselt, aga olen seda nii palju korranud, et nüüd on rühmana õppimine hakanud edenema. Küsivad juba üksteise käest, kui millestki ise kohe aru ei saa.“

Pedagoogiline kreedo

Õpilastega asendusteenistuses töötades kujunevad noormeestel välja mingid üldised arusaamad lastest ja õpetamisest. Mis mõtteid tekitas neis Ristiku kool?

Joosep Soon ütleb, et temal süvenes juurdekasvu uskumus (growth mindset), millest rääkis neile Tallinna ülikoolis psühholoogia õppejõud Grete Arro. Selle järgi suudavad kõik lapsed areneda, kui piisavalt vaeva näevad. Joosep Soon usub näiteks, et iga poiss võib saada heaks jalgpalluriks, kui ta selle nimel piisavalt tööd teeb ja vaeva näeb. Ta lisab siiski, et pingutust ja aega nõuab see erineval määral, sest eeldused on kõigil erinevad.

Artur Raagi kreedo lähtub Marcus Aureliuse ütlusest, et ära vaidle selle üle, milline ideaalne inimene võiks olla, vaid olegi see ideaalne inimene, nii et teised saavad sind eeskujuks võtta. Teine põhimõte on, et õpetaja võib häält kõrgendada küll, aga vihaseks minna ei tohi. Ta meenutab: „Mul oli õpilane, kes tuli konsultatsiooni ega tahtnud seal midagi teha. Kõige elementaarsematelegi küsimustele ei vastanud. Lihtsalt jonnis. Teatasin talle, et mina teda kinni ei hoia, ja sain natuke pahaseks ka. Nüüd jään sellistes olukordades juba rahulikuks.“

Kust tuleb distsipliin?

„Noored kooli“ õpetajate üks peamisi eesmärke on omandada õpilastega töötades juhtimiskogemusi, sealhulgas distsipliini kehtestamise oskusi. Selgub, et asendusteenistuses on umbes niisamuti. Joosep Soon ei pea distsipliini probleemiks. „Kui näiteks natuke riviharjutusi teha või väike liikumismäng mängida, rahunevad õpilased kiiresti maha,“ ütleb ta.

Artur Raag aga toob välja, et millegipärast on tema õpilased olnud esmaspäeviti nii rahutud, et ükski meetod ei ole aidanud. Algul läks tal endal esmaspäeviti hääl ära ja ta arvas, et on haige, varsti sai aga aru, et oli lihtsalt liiga valju häälega rääkinud.

Distsipliini kohta ütleb Artur Raag: „Mõnikord tuleb õppimine täiesti kõrvale jätta ja selgitada neile, miks on tähtis matemaatikat osata ja missuguseid imelisi asju on matemaatika abiga maailmas tehtud. Kui nad sellist üldisemat juttu kuulama jäävad, saab varsti hakata ka õppimisest rääkima.“

Artur Raag lisab, et näitlikud õppevahendid on samuti aidanud tal õpilasi asja juures hoida. Näiteks tõi ta võrrandite õppimise ajal kooli mängulinnu, mis oli tasakaalus ainult siis, kui nokale ja sabale võrdseid raskusi pandi. Algul arvas osa õpilasi, et lindu hoiab tasakaalus magnet, aga lõpuks hakati taipama, et võrrandisse tuleb niisamuti mõlemale poole ühepalju raskust panna.

Vahel selgitab Artur Raag õpilastele, et neil on tunnis koos õpetaja ja klassikaaslastega palju kergem õppida kui kodus üksinda, ja see paneb õpilased samuti rohkem pingutama. Kokkuvõtteks ütleb ta: „Tegelikult ei ole matemaatika ülesannete lahendamise oskus minu jaoks peamine eesmärk, ma tahan, et õpilased matemaatikast ja inimese nutikusest vaimustuksid. Ma lähen ise ka tunnis vahel täitsa ekstaasi.“

Mida ütlevad sõbrad ja tuttavad?

Aga kuidas mõjuvad asendusteenistuse läbinud noormehed oma sõpradele ja tuttavatele? Selgub, et väga hästi. Joosep Soon ütleb, et tema vanemad on poja õpetajaameti üle väga rõõmsad ning sõbrad tunnevad huvi, kuidas tal õpetajana läheb. Tema siis selgitab, et töö on huvitav ja saab häid kogemusi. Enne asendusteenistusse minekut õppis ta kaks aastat klassiõpetajaks ja tänu sellele on tal koolis lihtsam. Kuid asendusteenistuse ajal sai ta aru, et päris kõiki õppeaineid ta väikestele lastele õpetada ei meeldi. Ta tahab anda ainult kehalist kasvatust.

Artur Raagi mõned sõbrad on olnud väga üllatunud, kui noormees neile suure õhinaga oma õpetajatööst räägib, sest nemad on mõelnud, et õpetajaks hakatakse viimases hädas. Mõned sõbrad näivad olevat Arturit kuulates isegi natuke kadedad, et neil endal nii huvitavat tööd ei ole. Artur lisab: „Mulle meeldib ülikooli ja kooli erinevus. Ülikoolis rakendusfüüsikat õppides pean olema väga täpne, koolis aga ootavad õpilased minult just loovust, ootamatuid lähenemisi, üllatusi. Füüsik on enamasti napi jutuga, kuid õpetaja peab olema tõeline sõnasepp, kui tahab, et teda kuulatakse.“

Kasu riigile

Pärast asendusteenistuse läbimist arvati Artur Raag ja Joosep Soon reservi. Nii on nad kogu aeg valmis riigile appi tulema, näiteks koole kriisiolukorras abistama jms. Seega võiks kooli asendusteenistuse kohana propageerida küll. Vahel on küsitud, miks tütarlapsed asendusteenistusse astuda ei või. Koolilaste evakueerimise, toitlustamise ja vaba aja sisustamisega saaksid ju nemadki hästi hakkama, kui on eelnevalt mõnes koolis lastega töötanud.

---

ASENDUSTEENISTUSE STATISTIKA

• Asendusteenistust on kutsealused saanud valida alates 2005. aasta augustist.
• 2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli asendusteenistuses 75 isikut. Sooviavaldusi oli ligi kolm korda rohkem.
• 2018. aastal töötas asendusteenistuses käivatest noormeestest 7 päästekomandodes, 26 koolides ning 45 hoolde- ja lastekodudes.
• Asendusteenistus kestab 12 kuud ning selle eest makstakse miinimumpalka.

ALLIKAS: KAITSERESSURSSIDE AMET