Peep Leppik „Carpe diem“

2020, 79 lk

„Mõtlemisraskustega ja lugemisvõimetud inimesed hüüavad järjest rohkem ja valjemini: „Kõik on muutunud, maailmas on kõik teistmoodi!“ Ja keegi ei taha ju olla vanamoodne, ajast ja arust.

Nii arvab pedagoog-metoodik Peep Leppik, PhD, kes on lugenud ja uurinud veerandsada aastat psühholoogia fundamentaaluuringuid ja söandab öelda: „Inimene psüühilise olendina pole muutunud. Maailmaga „tutvumine“ virtuaalselt ei kujunda lastel mõisteid ja mõtlemist ennast. Sestap ärge kartke olla vanamoodsad, kui mängus on teadus.“

Kui õpetaja võtab oma töö aluseks teaduse (arengupsühholoogia, didaktika omandamispsühholoogiaga) ja tunneb pedagoogika ajalugu ning mõtestab seda isikupärast ning ainest lähtuvalt, siis on tal lihtne töötada – ta ei pea tõmblema, kuulama asjatundmatuid soovitusi ega tormama mööda elukaugeid seminare ja konverentse.

55 aastat õpetajana töötanud autor vaatleb taas teaduspõhiselt inimese kõige olulisema võime – mõtlemise, aga ka lapse arengu – küsimusi tänapäeva kodus ja koolis. Palju on näiteid meie mõtlemisvõime (ka arukuse – IQ) langusest Eestis ja maailmas mujalgi ning välja on toodud ka nende põhjuseid.

Abiks on pikk nimekiri soovituslikku kirjandust, vihjed autori loengutele TTÜ-s ja TÜ-s ning tema digitaliseeritud raamatutele. Samas annab autor mõista, et see raamatuke jääb tema luigelauluks.