Praegune distantsõpe, kui see veel piisavalt kaua kestab, võib muuta reaalsuseks paljude õpilaste ammuse unistuse – kolmepäevase koolinädala. See tähendab, et kolm päeva õpitakse koolimajas, kaks päeva aga interneti vahendusel kodus. Koolis võetakse läbi keerukamaid ja raskemaid teemasid, kodus aga õpilane harjutab seda, mida koolis õppis. Tänu interaktiivsetele õppematerjalidele saab harjutamine olla väga sisukas, kusjuures õpetaja saab oma arvutist vaadata, kui palju laps on harjutanud ja kas on vaja talle meelde tuletada, et harjutamine teeb meistriks.

Miks on kolmepäevane koolinädal hea?

Paljudes Eesti ettevõtetes aetakse oma välismaiste koostööpartneritega äriasju juba ammu põhiliselt videokonverentside jms vahendusel. Seepärast on hea, kui õpilased juba koolis selle oskuse omandavad. Üks ettevõtja kirjutas hiljuti Facebookis distantsõpet kommenteerides, et meie koolil oli ammu aeg traditsiooniliste „savitahvlite“ juurest ekraanide juurde tulla.

Teiseks. Uuringud on näidanud, et distantsõppega saavutatakse tihti paremaid tulemusi kui õpetajaga näost näkku suheldes. Kooli ajal oli mul paar klassikaaslast, kes puudusid koolist selleks, et saaks paremini õppida. Näiteks enne suuremat kontrolltööd nad kooli ei tulnud. Nad tahtsid õppida omas tempos, oma rõhuasetustega ja ka oma puhkepausidega.

Kolmandaks on internetipõhine õpe hoogustanud õpilaste väikestes rühmades õppimist ja selle kohta ütlevad teadlased, et üksteiselt õppimine on olnud evolutsiooni käigus peamine viis õppida ja see on kõige efektiivsem moodus ka tänapäeval.

Neljandaks on teadlased täheldanud, et õppides sama asja eri kohtades, kujunevad õppijal välja kindlamad teadmised. Õppijale meenub, et seda õppis ta just seal, seda aga seal. Mitmes kohas õppides tekib õpitava kohta ajus rohkem seoseid.

Ja lõpuks on ju meie eesmärk ennastjuhtiv õppija. Miks ei võiks kasutada kaht koduõppe päeva nädalas näiteks ümberpööratud klassiruumi meetodi rakendamiseks? Ei pea ju koduõppe ajal ainult koolis õpitut kordama, võib ka iseseisvalt uut osa läbi võtta, et siis kooli minna ja iseseisvalt õpitu üle klassikaaslaste ja õpetajaga diskuteerida ehk õpitut mõtestada. Gümnaasiumi informaatikakursust niimoodi juba omandataksegi, kuid miks peaksid teised õppeained maha jääma. Igas õppeaines on palju sellist, mida õpilased suudavad läbi võtta iseseisvalt. Vähemalt vajalikke raamatuid suudab iga laps kodus iseseisvalt läbi lugeda.