Soovitan kõigil kasutada harukordset võimalust osaleda praegu väga erinevatel veebipõhistel seminaridel ja aruteludel.

Jah, viirus on tekitanud uut moodi veebiseminarid. Nüüd saab ettekannete ajal esinejatele kirjalikke küsimusi esitada ja saad neile kohe ka kirjalikke kommentaare vastuseks (Zoomi chat’is). Kui esitad chat’is kaaluka küsimuse, palub veebiseminari kõnejuht sul sellest põhjalikumalt rääkida. Kõige toredam on aga Zoomi seminaride puhul see, et saad seal osaleda köögilaua tagant püsti tõusmata. Kui lähed uut kohvi võtma, siis saad oma mikrofoni tummaks ja pildi pimedaks panna ning võid vabalt kohvimasinaga kolistada. Väga praktiline on Zoomis peetud seminaride puhul seegi, et kõik ettekande ajal tehtud kirjalikud kommentaarid ja küsimused saab ühe hiireklõpsuga arvutisse salvestada, rääkimata sellest, et seminari salvestust saab hiljem uuesti täispikkuses üle vaadata.

Nüüd natuke pikemalt kolmest TLÜ veebiseminarist, mis eelmisest nädalast meelde jäid.

Õpetaja kui telestaar

Et iga õpetaja on nüüd natuke telestaar, öeldi välja 21. aprillil TLÜ veebiseminaris „Ekspert eetris“. Kõnejuht Mart Soonik märkis, et talle meenuvad praegusi veebiseminare vedades vägagi kunagised televisioonis kaamera ees veedetud ajad. Aga nüüd esineb ju enamik õpetajatest oma õpilastele kaamera ees ja omavahelgi suheldakse enamasti kaamera abil. Nii et meie õpetajate telekarjäär on tõesti alanud.

Samal seminaril märgiti, et viirusekriis on muutnud õppimise ja õpetamise palju avalikumaks. Näiteks mõneski kodus vaatavad oma lapse veebitunde ka tema vanemad ja isegi vanavanemad. Ja teine näide – seminarisarja „Ekspert eetris“ jälgib iga kord ligi sada inimest, mis näitab suurt avalikkust.

Larissa Jõgi märkis, et veebis õpitakse nüüd massiliselt ühiselt, mis meenutab kohati isegi laulupidudest tuttavaid ühislaulmisi, ja ta peab sellist avalikku õppimist väga positiivseks. Avatus soodustab koostööd, annab kasulikke kogemusi, muudab õppimise efektiivsemaks. Seevastu endasse suletus, kaitseseisund, alaväärsustunne jms takistab õppimist.

21. aprilli veebiseminaril „Ekspert eetris“ pakuti välja teisigi värvikaid kujundeid. Üks osaleja ütles, et tema uus roll viirusekarantiini ajal on olla digihunt, teine nimetas ennast arvutiprogrammide äraõppijaks, kolmas innukaks rahvusvahelistel konverentsidel osalejaks, neljas aga märkis – kõigile teatava üllatusena! –, et tema roll on ebaõnnestuja ja enda süüdlasena tundja. Miks? Sest ta ei jõua piisavalt kodus oma lapsi aidata ega ka töö juures oma ülesandeid perfektselt täita – kõik asjad jäävad poolikuks. Selle peale vastati talle: „Less is more“, „Üks samm korraga.“ „Üks sadam korraga“. Kui sa tervet ülesannet ei jõua, siis tee pool. Vastastikku julgustati üksteist ja see mõjus minulegi innustavalt, ehkki mul süütunnet ei olnud.

Lego robot randaalib köögilaual jahu

20. aprillil arutati TLÜ uurimislabori Eduspace veebiseminaril projekti STEAM K12 küsimusi. Projektiga töötatakse välja õppematerjale, kus kasutatakse lisaks tekstidele ka slaide, videot, sensoreid, roboteid, konstruktoreid jms. Näiteks mulla teema puhul mõõdetakse sensoritega mulla niiskust ja temperatuuri, kasvatatakse lillepotis taimi, ehitatakse välja lillepotile automaatne niisutussüsteem, pannakse üles kaamera, mis jälgib taime kasvamist jne. Väga efektselt mõjus veebiseminaril näidatud video, kus Lego vahenditest ehitatud väike traktor niisamasuguse Lego randaaliga köögilaua peal jahu kobestas. Kuna video tegemise ajal oli talv ja maa külmunud, kasutati mulla asemel jahu. Kõigile sellistele katsetele eelnevad teoreetilised ülevaated ja järgnevad töölehed, millega kontrollitakse õppija arusaamist.

Need õppematerjalid on mõeldud õpetajaks õppivatele üliõpilastele ja need tõlgitakse ka inglise keelde, et levitada neid üle maailma.

Kollaps tuleb niikuinii …

17. aprillil korraldas TLÜ humanitaarteaduste instituut oma avatud filosoofiaseminaride sarjas arutelu teemal „Kuidas elada sureval planeedil“. Ettekande pidas kliimaekspert Madis Vasser. Sissejuhatuseks ütles ta, et nimetab ennast ka tasaarendajaks (degrowth) ja kollapsoloogiks ning tema ettekande põhisõnum oli: kui jätkuvalt on kõige tähtsam asi majanduse kasv, siis ootab meie Maad ees kollaps. Ta lisas, et majanduskasvu jätkudes ei aita meid isegi nutikad lahendused (tuule- ja päikseenergia jms). Kui seni on öeldud, et majanduskasv hävitab inimesed ja jäävad ainult bakterid, siis Madis Vasser muretses ka bakterite pärast.

Tekkis muidugi elav arutelu. Jutuks tuli ka eeskujumaa küsimus. Kui me peame elama palju vaesemalt, paiksemalt, ühekülgsemalt jne, mis riigi saaksime siis endale eeskujuks võtta. Märgiti, et Bangladeshi inimesed elavad väga kokkuhoidlikult, kuid peavad ennast õnnelikuks. Kas oleks aeg loobuda Rootsi imetlemisest ja võtta Bangladesh Eesti eeskujumaaks?