Seitsmes riigis tehtud uuring näitas, et paljud lapsed, kõige enam Soomes, olid koroonast tingitud kodusõppimise ajal digiõppega rahul. Uuring ei peegelda siiski õpitulemusi.

Kuidas kohanesid Eesti ja Soome koolid eriolukorraga ja mida näitas seitsmes riigis sel teemal õpilaste seas läbi viidud uuring, sellest räägiti Paide arvamusfestivalil. Arutelus osalesid Soome haridusameti peadirektor, endine haridusminister ja riigisekretär Olli-Pekka Heinonen, HITSA juhatuse esimees, vastloodud haridus- ja noorteameti rahvusvahelistumise osakonna juhataja Heli Aru-Chabilan ja Telia vastutustundlikkuse valdkonna juht Heddy Ring.

Nagu mujal nii ka Soomes mindi digiõppele üle ootamatult. Ettevalmistuseks oli aega vaid kaks päeva. „Meie õpetajad on sõltumatud nii koolis kui kohalikul tasandil, nüüd tuli üleriigiline otsus kõigile ühesugune,“ rääkis Heinonen.

Soome pedagoogidel oli kiirel üleminekul abiks palju toetavat materjali ning väga tihedalt suheldi ringis kool-õpetajad-omavalitsus-õpilased. „Õpetajad olid sunnitud muutma oma õpetamismeetodeid ja selleks olid neil ka võimalused,“ sõnas Heinonen. „Oma sõltumatuses on nad harjunud vastutama õpetamise ja õppimise eest. Nad teadsid oma vastutust ja õppetegevus ei katkenud.“

Abiks HITSA ja EHTL

Meil said paljud koolid kohe HITSA-lt abi. HITSA koos Eesti haridustehnoloogide liiduga (EHTL) seadis kiiresti üles toetavad teenused koolidele. Sama ruttu selgusid mured. „Me jagasime koos EHTL-iga online-abi koolidele, kellel polnud haridustehnoloogi,“ rääkis Aru-Chabilan. Kahe kuu jooksul korraldati 80 online-üritust, need olid õppeseminarid õpetajatele, praktikakogemused koolijuhtidele. Aineõpetajatele loodi FB-grupid. Esimesel koroonanädalal peetud online-konverents lastevanematele ületas osavõturohkuselt kõik senised sarnased ettevõtmised.

Aru-Chabilani sõnul oli kõige emotsionaalsem kogemus, et koolid vajasid abi ja HITSA suutis seda anda. „See oli veidi nagu laulupeol osalemise tunne, kus kõigil on üks mõte ja eesmärk,“ sõnas HITSA juht.

Rahvusvaheline uuring

HITSA viis koos lastekaitseliiduga Eestis läbi rahvusvahelise uuringu, mille korraldas laste nõuandev paneel (CAP) ning milles osalesid seitsme riigi – Soome, Rootsi, Taani, Norra, Eesti, Läti ja Leedu – õpilased vanuses 10–18 a, igast riigist vähemalt 1000, kokku 7017 last. Eestis olid kaasatud ka vene õpilased. Uuriti laste rahulolu digiõppega. Uuringu viis läbi, analüüsis ja koostas raporti rahvusvaheline firma IPSOS koostöös osavõtvate riikide lastekaitseorganisatsioonidega. Intervjuud toimusid ajavahemikus 8.–27. mai, kui lastel oli juba enam kui kuupikkune distantsõppe kogemus. Uuringu tulemused näitavad, mil moel kohandusid Skandinaavia ja Baltimaade õpilased distantsõppega eriolukorra ajal.

Heddy Ringi sõnul pöörab Telia suurt tähelepanu laste kaitsmisele ja võimestamisele veebis ning alla 18-aastaste internetikasutamisele, et saada aru, mida nad vajavad, ja toetada neid vajadusi. Viis aastat on Telia juhtinud uuringut, kus küsitletakse lapsi interneti ja online’i kasutuse kohta. Igal aastal keskendutakse teatud teemale.

„Sel aastal mõjutas distantsõpe UNESCO andmetel 1,5 miljardit last üle maailma. See oli ka väga aktuaalne teema Balti- ja Põhjamaades, kus me tegutseme. Meid huvitas, kuidas lapsed sellele reageerisid, kuidas see neid mõjutas, mida nad arvasid ja mida saaks tulevikus edasi arendada,“ rääkis Ring.

Ta tõi välja kolm tulemust: laste üldine rahulolu digiõppega, juurdepääs internetile ja kooli digisüsteemidele ning laste õppimiskogemus ja tugi, mida nad said vanematelt ja õpetajatelt. „Meie suureks üllatuseks – arvan, et see oli üllatus ka teistes riikides – olid paljud lapsed digiõppega rahul,“ sõnas Ring. Kõige enam olid rahul Soome lapsed – 66%. Teisel kohal olid Eesti ning kolmandal Norra õpilased. Rahulolu oli Ringi sõnul seotud internetiühenduse kvaliteedi ja seadmete ligipääsuga kooli süsteemidele.

Suurenes sõltumatus ja iseseisvus

Uuringu läbiviijaid üllatas ka laste hinnang, et suurenes nende sõltumatus ja iseseisvus õppetöös. ¾ vastanuist tõi välja, et õpiti online-suhtlemist õpilaste ja õpetajatega ning uut moodi õppima, kasutati uusi õppeainega seotud programme, käiku läksid videod, online-testid jm. Tähtsaks peeti suhtlust teiste õpilaste ja õpetajatega.

Eesti ja Soome lastest enam kui pooled, eriti nooremad õppurid, märkisid, et tundsid vanemate toetust rohkem kui koolis käies. Kuid üle 40% vastanuist teatas, et said õpetajatelt vähem tuge kui koolis õppides. Lapsed lisasid, et soovinuks õpetajaga enam suhelda ja temalt rohkem tagasisidet ning et õpetajad võinuks olla kättesaadavamad, kui tekkis küsimusi. Nii Eesti kui Soome õpilased olid õnnelikud ja tundsid end turvaliselt, isegi turvalisemalt kui koolis kohal käies. Kuid rohkem tunti ka tüdimust ja väsimust. Teisalt söödi tervislikumalt ja magati rohkem. Märgiti ka, et digiõppe ajal liiguti vähem. Üle 80% vastanuist tunnistas, et arvutikasutuse aeg suurenes ja vähem aega pühendati spordile.

Murelikuks võiks täiskasvanuid teha, et igast kümnest lapsest üks oli olnud arvutis õppimise ajal online-kontaktis tundmatu täiskasvanuga. „Keskmiselt kolm õpilast igast klassist,“ tõi Aru-Chabilan võrdluse ja arvas, et veebiturvalisus väärib edaspidi tähelepanu.

Naabritel sarnased tulemused

Olli-Pekka Heinoneni hinnangul ühtivad Eesti tulemused Soome omadega. Põhjanaabrid on teinud palju uuringuid sellest, kuidas inimesed end erilisel ajal tundsid ja käitusid. Kuid pole teadmist sellest, kuidas see aeg mõjus õppimisele.

„Minu silmis on distantsõpe nagu röntgenipilt meie haridussüsteemist,“ sõnas Soome haridusametnik. „Me näeme selgemini, mis on selles head ja mis halba.“ Näiteks hea õpivõimega lapsed tulid distantsõppega edukalt toime. Kellel aga iseseiseva õppimise oskus puudulik, nende tulemused olid nõrgemad.

Heinonen tähtsustas ka kodu ja kooli suhtlust. Kui suhtlemist polnud, oli raske luua usalduslikku sidet ja mõista, kes mille eest vastutab. Kodu ja kooli hea kommunikatsiooni puhul kulges kõik sujuvalt. Heinoneni hinnangul on digiõpe edaspidigi oluline, kuid rohkem tuleks mõelda sellele, kuidas seda siduda muu õppetööga. Soome haridusamet analüüsib edasi uuringuid, mis seotud hinnangutega digimaailmale, et selgitada välja nõrgad kohad ja leida paremad lahendused.

Vaja on tööd jätkata

Kuigi õpitulemusi see uuring ei näita, hindas Heddy Ring plussiks, et lapsed õppisid ajajuhtimist ja vastutuse võtmist õppimise eest. „Me peame hoolikalt tutvuma tulemustega,“ lausus Ring. Koolijuhtidelt on saadud tagasisidet, et liiga palju tuli ettekirjutusi ja õppeprotsessis peaks olema rohkem paindlikkust.

Aru-Chabilani sõnul ei tea me praegu, kuidas digitehnoloogia toetab õppetööd. Kogu valdkond vajab paremat arusaamist, missugused digiõppevahendid aitavad milliseid tulemusi missugustes õpirühmades ja millistes õppeainetes saavutada. Õpetajatele annab digiõpe võimaluse kasutada oma väärtuslikku tööaega enam individuaalseks õpilaste toetamiseks, aga kuidas kasutada digivahendeid targalt – seda peame rohkem uurima, arvas ta.

Pea kõikide riikide puhul tuli korduvalt välja, et ülemäära kasutati õppetöös liiga erinevaid programme. Õpilastel oli raske kõigiga hakkama saada. Ringi meelest tuleks välja selgitada, millised platvormid ja juurdepääsud on lastele head, lihtsad ja kasutajasõbralikud.

Paljud õpilased, kes olid üldiselt rahul, tundsid puudust sõpradest, suhtlemisest. „Online sobib paremini vanematele õpilastele. Algklassid, eriti esimene klass, vajab õpetajaga suhtlemist,“ nentis Ring. Digiõppes nägid lapsed ka võimalust töötada kaasa kodus haige olles.

Tulevikku vaadates

Ka tulevikus peaks peatähelepanu olema tehnoloogial ja tehnoloogilistel võimalustel ning ligipääsetavusel õppeplatvormidele, arvas Ring. Maha jäid need, kes ei saanud osaleda õppes, sest polnud tehnilisi vahendeid. Kõigil koolidel, ka õpetajatel, peaks olema hea internetiühendus ning kõigil lastel seadmed kättesaadavad.

Teiseks valdkonnaks, millega peab eelkõige tegelema, on õpetajate digioskuste arendamine. Pedagoogid tegid Ringi sõnul fantastilist tööd. See tuli välja ka õpilaste kommentaaridest, kes nägid, et õpetajatel oli raske ja nad pingutasid tublisti, et lapsed saaks õppimisel tuge.

---

Mida tähendab olla maailma parim

„Kui esimesed PISA testide tulemused avalikustati 2001. aastal, siis Soome oli üllatunud mitmes mõttes,“ rääkis Heinonen. „Me ei arvanud, et me nii head oleme, aga järelikult on asju, mida oleme teinud õigesti. Ja muidugi tekib alati küsimusi, millised otsused või põhjused on selle tulemuse taga.“ Sageli põhjendatakse Soome head tulemust sellega, et õpetajad on kõrge kvalifikatsiooniga, neil on palju iseseisvust. Selle tulemuse taga on ka ühiskonna ja kohaliku kogukonna toetus ning tasakaalus õppekava. „Kõige tähtsam on süsteemi toimimine, kus kõik osad on hästi kokku sobitatud,“ sõnas Soome haridusjuht.

Heli Ring arvas, et Eesti hea PISA testide tulemus oli ka paljudele eestlastele üllatus, kuna oleme oma haridussüsteemi suhtes kriitilised. „Ma ei alahindaks PISA tähtsat osa Eesti venekeelsetes koolides,“ sõnas Ring, „sest aastaid on meie venekeelsed koolid vaadanud eeskuju otsides idapiiri taha. PISA tulemused andsid neile põhjust uskuda, et palju parem haridusmudel, mida järgida, on siin.“

Ringi meelest on PISA tõstnud meie enesekindlust ja ajendanud mõnda reformi läbi viima, mida oleks olnud raske ellu viia sellise saavutuseta nagu näiteks demokraatlik juhtimine, sõltumatus, laiema meeskonna kaasamine jm. Ta arvas aastaid tehtud uuringute põhjal, et meie lapsed tunnevad uhkust, et Eesti on start-up-maa ja tehnoloogia vallas juhtriik. „See innustab rohkem õppima, et ka ise teha neis valdkondades karjääri,“ oletas Ring.

„Head tulemused on nagu pusle, mis koosneb paljudest tükkidest,“ sõnas Aru-Chabilan. Tema arvates on meie edu taga ajalooline taust – rahva sajanditepikkune hea kirjaoskus. Meil on haridust kõrgelt hinnatud, selles on nähtud teed paremale positsioonile elus.

Heinoneni sõnul pole Soomes seatud eesmärki saavutada PISA testides häid tulemusi. Soov on arendada lapsi igakülgselt. Põhjanaabrid tähtsustavad hariduse kvaliteeti. Iga kool on hea, kedagi ei jäeta õppimises maha. Heinonen tõi näiteks Inglismaa, kus haridus on laiema tähendusega ega hõlma ainult õppimist ja õpioskusi, vaid see tähendab ka kasvatust ja inimeseks kasvamist. „Seda traditsiooni peaksime igasugusel ajal meeles pidama,“ arvas Soome haridusjuht.

Soomlaste kogemused

Kuidas Soome õpetajad töökoormusega toime tulid?

Olli-Pekka Heinonen: Soome õpetajate liit tegi mitu küsitlust, ka lastevanemate liit korraldas küsitluse ja päringuid oli teisigi.

Kõik need näitasid, et õpetajad põlesid rohkem läbi, eriti raske oli distantsõppe algus.

Me õppisime selle protsessi käigus, et selged ajaraamid õpetamisele ja kontaktidele perede ja õpilastega ning puhkeaeg olid vajalikud ja ajapikku läks asi paremaks, kuid alguses kurtsid õpetajad tööaja pikenemist.

Kõik, õpetajad, lapsed, lastevanemad teatasid, et koormus kasvas. Lapsevanemast õpetajal oli olukord eriti stressirohke.

Meil rõhutati, et lapsevanemad ei pea kodus õpetama. Kuidas oli Soomes?

Meil oli samal teemal arutelusid. Andsime samuti nõu, et kõige tähtsamad on lapsevanemate huvi laste õppimise vastu ja toetus, kuid nad ei pea võtma õpetaja rolli. Ka OECD uuringust ilmnes, et tugevaim seos on headel õpitulemustel ja vanemate huvil laste koolitöö vastu.

Soomes on kool alanud. Millele on nüüd tähelepanu pööratud?

Nagu tavaliselt, lapsed käivad koolis, kuid nüüd on teatud meetmed distantsi hoidmisel ja klasside eraldamisel üksteisest. Käte pesemine jm sellised asjaolud on koolielus tähtsad.

Tehnikamudelid, õpilaste ja õpetajate digiseadmed on järgmine valdkond, millega tuleb tegeleda.

---

Eesti rahvusvahelises uuringus

Võrreldes teiste riikidega tundsid Eesti õpilased distantsõppel ennast rohkem rahulolevana – õppekorralduses toimunud muutustega ei olnud rahul üks õpilane kümnest. Kõige rohkem olid rahul 16–18-aastased. Samuti oli meie õpilastel võrreldes teiste Balti- ja Skandinaavia maadega kõige parem ligipääs internetile ja vajaminevatele seadmetele. Eesti lapsed pääsevad võrreldes teiste riikidega paremini ligi digitaalsetele töövahenditele – 80% lastest hindas ligipääsu heaks. Lisaks on Eestis koolide e-õppesüsteemid paremini välja arendatud kui teistes riikides.

97% õpilastest kinnitas, et neil olid vajalikud vahendid distantsõppeks olemas. Teiste riikidega võrreldes oli meie koolinoorte osakaal kõige väiksem nende seas (14%), kellel aitas e-õppeks vajaminevat süle- või tahvelarvutit tagada kool. Vanuserühmas 10–12 aastat jagas 2/5 lastest koolitööks vajalikku seadet pereliikmega.

Eesti koolinoored tundsid ennast e-õppe ajal turvalisemalt (80% vastanutest), pooled vastanutest olid varasema ajaga võrreldes produktiivsemad, õnnelikumad ja rahulikumad. Üle poolte leidis, et distantsõppe ajal kulus neil õppimisele varasemaga võrreldes rohkem aega, kolmandiku hinnangul pidid nad uues olukorras õppimisele vähem aega leidma. Iga 2. Eesti laps tundis, et distantsõppe ajal olid kooliülesanded raskemad.

77% õpilastest kasutas õppimiseks sotsiaalmeedia kanaleid ning üle 70% mitmesuguseid õppevideoid. Online-teste ning ainepõhiseid programme kasutas 53% õpilastest.

Laste üldine hinnang kodusele e-õppele näitas, et enamik oli selle perioodiga väga rahul. Teisalt mõjutas hinnangut tugevalt ligipääs heale internetiühendusele ja koolitööks vajalikele töövahenditele (nt arvuti).

Iga teine laps tundis õpetajate toe kahanemist, mis näitab, et lapsevanemad võtsid osa õpetajate kohustustest enda kanda. Teisalt mainis iga viies laps, et õpetajate tugi e-õppe perioodil paranes.

Neid, kes said kodus keskenduda paremini, jõudsid õppetööga ettenähtud ajaks valmis ning osalesid tunnis aktiivsemalt, oli pea sama palju kui vastupidise kogemusega lapsi. Samal ajal hindasid paljud kõrgelt oma võimet kooliülesannetega iseseisvalt hakkama saada. Samuti oli rohkem neid lapsi, kes nägid, et nende õppetulemused paranesid. Paljud mainisid kodus õppimisega seotud emotsionaalseid kasutegureid, nt turvatunnet ja rahu. Ka leiti, et kodus õppimine on tõhusam ja keskendumine parem, kuid mainiti ka suurenenud igavustunnet.

3/4 lastest teatas, et nende oskus võtta õppetöös puhkepause on paranenud. Vaimse ja füüsilise heaolu paranemist mainiti umbes sama sageli kui kodus õppimise vastupidist mõju.

Lapsed pidasid kõige olulisemaks, et pereliikmed oleks küsimuste tekkides kättesaadavad. Vanuse kasvades suurenes laste ootus, et pereliikmed arvestaksid nende isikliku ruumi vajadusega.

Õpetajatelt oodati kasulikku tagasisidet ja tunnivälisel ajal küsimustele vastamist.

Iga seitsmes laps nägi internetis midagi, mis tekitas ebamugavust, iga kümnes puutus kokku õngitsuskatsega. Kõige levinumaks turvalisusega seotud probleemiks olidki õngitsuskatsed ning internetis kogemata nähtud ja interneti kaudu saadud sisu, mis tekitas ebamugavust.

Nende laste osakaal, kes kogesid või nägid varasemaga võrreldes vähem kiusamist, oli suurem kui nende laste hulk, kes tajusid kiusamise kasvu.

Vastuseid seitsmest riigist

Lühendid: E – Eesti, R – Rootsi, N – Norra, T – Taani, LT – Leedu, L – Läti, S – Soome.

Millist tuge ja abi sa saad oma õpetaja(tel)lt? Mis on sinu jaoks kõige olulisem, kui õpetaja sind koduse e-õppe ajal õppetegevuses toetab?

E: kasulik tagasiside; R N T S: kättesaadavus tunnivälisel ajal; LT: info olemasolu; L: võrdselt esikohal kasulik tagasiside ja kättesaadavus tunnivälisel ajal.

Millist tuge ja abi sa saad oma vanematelt ja teistelt pereliikmetelt. Mis on sinu arvates kõige olulisem, et sinu vanemad või teised pereliikmed saaks sulle võimalikult hästi koduse e-õppe ajal toeks olla?

Vastused jagunesid riigiti: R esikohal: privaatsusvajadusega arvestamine, ülejäänutel esikohal: kättesaadavus küsimuste tekkides.

Kas oled koduse e-õppe ajal rääkinud internetikiusamisest oma kooli, õpetaja, lapsevanema, mõne teise pereliikme või sõpradega? Palun vali kõik sobivad vastused: olen rääkinud internetikiusamisest oma …

Kõige rohkem vastati: mitte kellegagi.

Mainisid, et e-õppe ajal kogesid internetis rohkem kiusamist kui varem. Kas mõnes kanalis on e-õppe ajal olnud kiusamist rohkem kui teistes kanalites?

Vastusevariandid: avalikud ja suletud vestlusrühmad, avalik sotsiaalmeedia, sotsiaalmeedia sõnumid ja digitaalne klassiruum.

Esikohad olid vastustes riigiti erinevad: R: avalikud vestlusrühmad; N ja LT: suletud vestlusrühmad; T S L – avalik sotsiaalmeedia; Eesti: sotsiaalmeedia sõnumid.

Turvalisusega seotud tegevused. Vastusevariante oli 11 tegevust: õngitsuskatse, viirused, ligipääs kooli digitaalsetele platvormidele, ligipääs sotsiaalmeediale, ligipääs veebikaamerale, ligipääs fotodele / videotele, ligipääs e-koolitundidele, ebamugavust tekitav – juhuslik kokkupuude, ebamugavust tekitav – kellegi saadetud fotod või videod, salasõna, ühendust võttis tundmatu täiskasvanu.

Esikoha vastused erinesid riigiti. R N ja T: kõige enam kokku puutunud õngitsuskatsega; S ja E: kõige enam kogemust ebameeldivust tekitava juhusliku kokkupuutega; L: kõige enam viirustega; LT: ligipääsuga e-koolitundidele.