Lehekülje detail graafilisest romaanist „La Frontière invisible“. Originaaljoonistus näituselt. Pastell ja tušš, u 2002.

Eesti Arhitektuurimuuseum kutsub: Prantsuse keele õpe arhitektuurikoomiksi näitusel

Lehekülje detail graafilisest romaanist „La Frontière invisible“. Originaaljoonistus näituselt. Pastell ja tušš, u 2002.
2 minutit
48 vaatamist

Kutsume vaatama Belgia-Prantsuse koomiksiklassikute loomingut ja sel näitusel prantsuse keele tunde läbi viima.

Prantsuskeelseid graafilisi romaane tutvustaval näitusel „Urbatekt varjatud maailmas. François Schuiteni ja Benoît Peetersi arhitektuurikoomiksid“ on väljas originaalsed kunstiteosed koomiksilehekülgedest, mis avavad autorite mõttekäike arhitektuurist ja linnaruumist. Eesti- ja ingliskeelsel näitusel on üle 30 lehekülje väljavõtteid graafilistest romaanidest prantsuskeelsete jutumullidega. Lisaks prantsuskeelsetele trükistele saadab näitust kunstniku ja kirjaniku omavahelisest tööprotsessist kõnelev film.

Lapsepõlvesõbrad, Belgia kunstnik François Schuiten ja Prantsuse kirjanik Benoît Peeters hakkasid oma graafiliste romaanide sarja „Les Cités obscures“ („Varjatud linnad“) looma 1980. aastatel.* Sarja tegevus toimub Vastasmaal – müstilisel planeedil, mis jagab Maaga orbiiti, kuid on meie jaoks Päikese taga varjul. Selle kujuteldava tsivilisatsiooni asukad seisavad silmitsi meilegi tuttavate probleemidega, nagu kiired muutused linnaruumis või pärand versus uue ihalus.

Sarja lood tõukuvad 19.–20. sajandi suurtest modernistlikest utoopiatest, mida autorid esitavad kõverpeeglis: kui elukeskkonnas hakkab kaduma inimlikkus, kaob ka tasakaal. Nii seisab üks peategelane, korda armastav urbatekt Eugen Robick ühel hetkel silmitsi salapärase kasvava kuubikuga, mis tema plaanidega sugugi ei arvesta.

* Näitusele on valitud töid neljast kroonikast: „La Frontiére Invisible“ („Nähtamatu piir“), „Brüsel“, „L’Enfant penchée“ („Kaldus tüdruk“) ja „La Fiévre d’Urbicande“ („Segadus Urbicande’is“). Viimane on tõlgitud ka eesti keelde.

Lihtsalt nostalgia suvitamisnäitusel sobib ajaloohariduse teenistusse

Suvitajad Nõukogude Liidu esimeses autoturistidele ehitatud kämpingus Rannamõisas (hävinud). Arhitektid Ülo Stöör ja Arpad Andreller, 1965–1966. Foto: Eesti Rahva Muuseum

Haridusprogramm näitusel „Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil“ vaatab ühte tahku elust Nõukogude Eestis. Näitus tutvustab esmakordselt Eesti külluslikku Nõukogude-aegset puhkuse- ja suvilaarhitektuuri pärandit. Looduskaunites kohtades asuvad suvilad, saunad, lastelaagrid, puhkebaasid ja kämpingud olid hooned, mis muutsid puhkuse paljudele inimestele kättesaadavaks ning võimaldasid inimestel suvisel ajal linnast põgeneda – nii mererand kui aiamaa olid ühtviisi popid.

Gümnaasiumiõpilastele mõeldud haridusprogramm aitab näitlikustada eri tahke Nõukogude süsteemi toimimisest, kus märksõnad on Eesti NSV ühiskond, Nikita Hruštšov, sula, kooperatiiv, nomenklatuur ja moderniseerimine. Mänguline tund baseerub rollimängu meetodil, õpilased saavad nii teha sissevaate poole sajandi tagusesse aega, toonasesse elustiili ja majadesse.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tasuta haridus ei peaks tähendama kultuurivaesust

Põhikooli riiklikku õppekava lugedes on selge, et kultuuriline haridus ja väärtuskasvatus on hariduse alus. Kultuurilise kogemuse kaudu…

3 minutit

ETDM: majatäis materjali

Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi tarbekunsti püsinäitusel „Kogutud teosed“ on lastel võimalik osa saada materjalipõhistest tundidest, kus tehakse tutvust muuseumiga ning õpitakse…

2 minutit

Muuseum on eestikeelsele õppele üleminekul oluline partner

Muuseumipedagoogid tunnevad suurt vastutust, et muuseumide haridusprogrammid toetaksid ja täiendaksid formaalharidust. Eestikeelsele haridusele üleminekul on…

3 minutit
Õpetajate Leht