Tallinnas on praeguseks juba murettekitavalt kõrge haigestumisnäitaja ning paraku on koroonaviirusesse nakatumist ilmnenud ka kooliõpilaste seas. Seetõttu on Tallinn võtnud otsustavaid samme, et mitte jääda ootama, millal olukord veelgi tõsisemaks muutub.
Tallinna kriisimeeskond on soovitanud pealinna koolijuhtidel vähemalt sügisese koolivaheajani rakendada 8.–12. klassi puhul osalist distantsõpet. See on üks ennetusmeetmetest, millega loodame õppetööd hajutada ning tõkestada viiruse laiemat levimist koolides. Tallinna koolid on õpilaste füüsiliste kontaktide vähendamiseks valmistunud paindlikuks õppetöö korralduseks: võimalusel eraldi ustest sisenemine, hajutatud koolipäeva algus, vahetunnid ja söömine eri kellaaegadel, õuesõpe, võimalusel koduklassi põhine õpe jm. Õpetajad, eelkõige need, kes kuuluvad riskirühma, kasutavad kontakttundide andmisel isikukaitsevahenditena visiire. Koolides koristatakse tavalisest tõhusamalt ja desinfitseeritakse puutepindasid.
Osalise distantsõppe korraldamisele on koolijuhid lähenenud mõnevõrra erinevalt, sest koolide õpilaste arv ja hoonete tüüp on kohati täiesti võrreldamatud. Nii on mõni koolijuht rakendanud osalist distantsõpet päeva-, mõni aga nädalakaupa, mõni õppetegevust teistmoodi korraldades (näiteks õuesõpe). Eesmärk on üks: vähendada korraga koolimajas liikuvate õpilaste hulka ja seeläbi välistada otseseid kokkupuuteid võimaliku viirusekandjaga. Vanemate kooliastmete õpilaste kodusele e-õppele suunamine ei ole hajutamiseks ainus võimalus, aga kõige efektiivsem.
Koolide hajutusmeetmed lähtuvad soovitusest, et üks klass ei oleks distantsõppel korraga kauem kui ühe nädala ning pärast nädalapikkust distantsõpet peab vähemalt ühe nädala olema koolis. Samas on levinud ka selline hajutamine, kus klassid on koduõppel päevakaupa, see sõltub kooli eelnevalt koostatud kriisiplaanist. Kuna 1.–7. klassi õpilased vajavad õpetaja tuge rohkem, siis selles vanuses õpilasi distantsõppele suunata ei tohiks. Paraku on Tallinnas ka koole, mille puhul ainuüksi 8.–12. klassi õpilaste hajutamisest ei piisa, ja siis tuleb ette ka osalist distantsõpet nooremas vanuseastmes. Samas tehakse selliseid erisusi ainult äärmisel vajadusel ja põhjalikult planeerides. On mõistetav, et distantsõppe soovitusega seoses on lapsevanemate hulgas tekkinud pahameelt ja küsimusi, kuid riskide maandamine on meile kõigile oluline ja seetõttu palume lastevanematelt mõistvat suhtumist ja sujuvat koostööd.
Lisa kommentaar