Proovige, kas suudate püsida uisuasendis seitse minutit. 
Grupifotol matkisid lisaks Saskia Alusalule uisuasendit ka õpetajad ja õpilased. 
Saskia Alusalu Ants Antsonist kirjutatud raamatusse autogrammi andmas. 
Üheksanda klassi poisid pääsesid pildile. 
Haabneeme kooli kehalise kasvatuse õpetajad koos uisukuulsusega: Bert Tippi, Jarno Nurm, Saskia Alusalu, Kirke Aitsen, Dmitri Reinmets, Ülari Kais. 
Haabneeme kooli õpetajad vahetavad Saskia Alusaluga kontaktandmeid. 
Algab õpilaste krossijooks.
25. septembril tähistati Eesti koolispordi liidu eestvedamisel üleeuroopalist koolispordipäeva, mis on üleeuroopalise spordinädala üks osa.
Eesti koolispordi liidu projektijuhi Mattias Metsaru märgib, et koolispordipäeva sportlikud tegevused valis iga kool ise: korraldati miniolümpiaid, ratta- ja seiklusmatku, maastikumänge ja palju muud põnevat. Näiteks Lähtel tähistati üleeuroopalist koolispordipäeva Tartumaa koolinoorte meistrivõistlustega maastikuteatejooksus. Palojärvel Põlvamaal võeti seevastu mõõtu valikorienteerumises. Metsaru lisab, et tänavune koolispordipäev keskendus spordi ja vaimse tervise seostele ning paljudes koolides lõid selle päeva tegevustes kaasa lapsevanemad.
Haabneeme koolis jagus sportlikke tegevusi kogu üleeuroopalise spordinädala vältel. Nädala juhatas sisse Eesti olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa ning järgnevatel päevadel oli õpilastel võimalik osa võtta nii liikumismängudest kui ka kergejõustiku- ja suusapäevast. Nädalale pani Haabneeme koolis punkti käsipallipäev ning kohtumine üleeuroopalise spordinädala patrooni Saskia Alusaluga.
Pärast pingutust on parem tunne
Haabneeme kooli üheksandad klassid kohtusid koolispordipäeval kiiruisutaja Saskia Alusaluga. Tippsportlane ütles õpilastele, et sporti tasub teha, sest pärast pingutust on alati parem tunne. Õpilastel oli huvitav kuulda, kui suure koormusega Eesti parim kiiruisutaja treenib. Üks treening võib kesta ühest kuni viie tunnini. Tavaliselt on kaks treeningut päevas ja nädalas üks puhkepäev. Jalgrattal läbib sportlane vastupidavuse suurendamiseks aasta jooksul ligi 10 000 kilomeetrit, lisaks uisutamine, jõu- ja hüppeharjutused ning palju muud.
Seejuures on Saskia Alusalu tubli õppija. Kui ta 11. klassi sügisel Saksamaale treenima siirdus, läks ta üle distantsõppele ja lõpetas väga raskete treeningute kõrvalt nii 11. kui ka 12. klassi ning lõpetas Põltsamaa gümnaasiumi koguni hõbemedaliga. Praegu kuulab ta Tallinna ülikooli avatud õppes anatoomia- ja psühholoogiakursusi. Ta on lõpetanud ka Põltsamaa muusikakooli. Samal ajal on ta parandanud 89 korda Eesti kiiruisutamise rekordeid, sealhulgas Ants Antsoni omi. Ta on 38-kordne Eesti meister ning 2018. aastal saavutas Pyeongchangi taliolümpiamängudel neljanda koha.
Õpilastel oli huvitav kuulata ka kiiruisutamise üksikasju: kiirused võivad seal kasvada kuni 60 kilomeetrini tunnis; võimaluse korral püütakse sõita üksteise tuules, sest nii on kergem; uisud on väga teravad, nii et uisutajad on nendega endale ka sisse lõiganud, kuid õnneks väga harva. Kes tahab teada, kui raske spordiala kiiruisutamine on, sellel soovitas Alusalu proovida seista seitse minutit uisutamisasendis, sest umbes selle ajaga läbitakse 5000 meetrit.
Vestlusele järgnes pildistamine ja Saskia Alusalu jagas soovijatele ka autogramme.
Lisa kommentaar