Vastulause Riin Seema artiklile „Digiriigi jätkuv edu sõltub digiärksusest“
Nii kurb on sellist artiklit lugeda. On väga kahju, et digist on tekitatud mingisugune koll ja see, mis on digi sees, ei olegi nagu oluline.
Ma ei mõista, kuidas on tekkinud arusaam, et virtuaalne ei olegi justkui päriselu. Ometigi kasutame digivahendeid ja -keskkondi oma päriselus. Ehk siis, kui ma teen internetipangas ülekande, siis seda just nagu ei toimunudki, sest minu käes ei olnud päris rahapaberit? Või kui näen televiisorist digivahendite abil tehtud ülekannet uudistesaatest, siis sealne inimene ei olegi päris? Ainult paberil loetud ajaleht on see õige ning siis ei ole tegemist valeuudisega?
Ma ei mõista, kuidas digivahend on süüdi selles, kui seda liigkasutatakse. Ehk siis, kui ma jooksen liiga palju või söön liiga palju, siis see on päriselu ja täiesti normaalne. Kui ma loen liiga palju raamatuid, siis on see samuti justkui hea. Kui aga kasutan digivahendit ja vahet pole, mis ma sealt teen, on see kindlasti halb.
Autor muretseb, kes võtab vastutuse lapse terve käitumise osas, kui me kasutame digivahendeid hariduses. Mis aga on terve käitumine? Kas see, mida peeti terveks käitumiseks sada aastat tagasi, on seda ka nüüd? Äkki on standardid ja normaalsus muutunud?
Ehk siis palun lõpetada digi demoniseerimine! Peaks rohkem süvenema sellesse, mida digi sees tehakse. Mitte kõik ei ole paha, vaid palju on ka head. Iga tegevuse liigkasutus ei ole mõistlik ja digi ei ole selles süüdi. Tegemist on tööriistaga.
Lisa kommentaar