Kui koroonast tingitud füüsilise tervise probleemid ohustavad ennekõike vanemaealist elanikkonda, siis noorematele toob see sagedamini kaasa kannatusi vaimse tervise vallas. Lapsi, kes on endalt elu võtnud, on sel aastal olnud kolm kuni neli korda enam kui varasematel aastatel.

Kevadel rääkisid mitmed koolijuhid kadunud lastest, kes oma ekraane tunnis osalemiseks sisse ei lülitanud ning olid kes teab kus. Lapse koolipingist kadumine pole siiski ainult kriisiaja ilming. Kohtud lahendavad ikka ja jälle lastekaitse taotlusi lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks olukorras, kus laps pole pool aastat või kauemgi koolis käinud. Info sellistest juhtumitest kas ei jõua piisavalt kiiresti koolist lastekaitsetöötajateni või ei võeta selliseid olukordi ühel või teisel pool tõsiselt.

Kuigi vaimse tervise murede kontekstis räägitakse tänuväärselt sageli koolipsühholoogide põuast, peaks pildilt kaduv või mistahes muul murettekitaval viisil silma paistev õpilane olema iga täiskasvanu mure. Kuulen oma töös sageli, kuidas koolis näidatakse süüdistavalt kodu kui probleemide algallika suunas ning kodus omakorda koolile kui kohale, mis on tõrjuv ja jäik. Sageli liituvad siia pildile oma menetluste, soovide ja teenustega ka politsei, lastekaitse ja muud asjaosalised. Samas arusaamani sellest, mis on õpilase käitumise taga, jõutakse liiga harva või hilja.

Viimaste aastakümnete uuringud on paljud riigid viinud järeldusteni, et käitumisega seotud probleemide taga on psühholoogilise trauma kogemine. Traumaks võib olla pikaajaline hooletusse jätmine, perevägivald või selle pealtnägemine, õnnetused või muud juhtumid. Et traumat kogenud õpilastele mitte täiendavat kahju teha, on arendatud välja koolide, KOV-ide, õiguskaitseasutuste ja mitmesuguste teenuste pakkujate koostöömudelid.

Üks huvitavamaid näiteid on USA-st ning kannab nime „Käitle hellalt“ (Handle with care) – see on märgis, mida sageli näeme õrnu esemeid sisaldavatel pakenditel. Kui lapse kodus käib öösel seoses vägivallaga politsei, on juba hommikul õpetajal koolis info sellest, et last tuleb märgata, sooja ettevaatusega kohelda ning vajadusel täiendava abini juhatada.

Käitle hellalt põhimõtte kasutamine hoiab elusid ja vaimset tervist meil kõigil ka ilma koostöömudeliteta. Loodan, et sel õppeaastal õnnestub kevade kadusid vältida, kui eriti teadlikult märkame ja leiame lahendusi nende õpilaste jaoks, keda füüsilises või virtuaalses klassiruumis näha pole või kelle käitumine muul viisil tähelepanu tõmbab. Nii hoiame ka elusid.