• 

• 

Sindi gümnaasiumi õpilased võitsid rahvusvahelise rändekalade joonistuste võistluse, kuhu Eestis laekus üle tuhande pildi. Selle võidu puhul korraldas kalanduse teabekeskus koolis kalapäeva, mis oli täis mitmesugust tegevust nii jõe ääres kui koolimajas.

Kalapäeva tegid kaasa pea 80 rändekalu joonistanud koolinoort, loodusainete ja klassiõpetajad ning kooli huvijuht. Algklassilapsed kogusid tarkust merehõbeda kohta kalade tundja Jüri Tensoni tunnis. 5.‒7. klassid õppisid keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistilt Elo Raspelilt kalu tundma ja said teadmisi kalapüügist. Õppurid uudistasid tuntud ja tundmatuid mere- ja mageveekalu, osalesid nuputamismängudes ja viktoriinis.

Pärnu jõel jagas 8.‒9. klassi õpilastele kalastamisnippe kalagiid Jarko Jaadla. Algaja õnn toimis ja noortel näkkas küllaga: õnge otsa jäid nii täies mõõdus ahvenad kui ka väiksemad viidikad. Alamõõdulised uimelised aga jätkasid oma elu jões. Jarko Jaadla veendumusel tagas ohtra saagi Sindi paisu lammutamine, mis kalade liikuvust on parandanud.

Samal ajal valmistasid gümnasistid kokk Urpo Reinthali juhendamisel rooga Aafrika angersägast, mille juurde kuulus lisandiks mulgipuder. Kõhutäie suurepärast kalarooga, kus maitsed paigas, said kõik kalapäeval osalenud.

Rahvusvaheline joonistusvõistlus korraldati tähelepanu juhtimiseks siirdekaladele ja nende elupaikadele. Eesti vetes leiduvatest kaladest peetakse siirdelisteks üheksat liiki, nende seas on lõhe, meriforell, angerjas ja tuur. Elo Raspel rääkis, et noortele taheti tutvustada eelkõige selliseid kalu, kes peavad oma rändel inimeste loodud takistusi, näiteks paise läbima. Sindiski oli pais, mis kalade rännet takistas ja lõplikult lammutati möödunud sügisel.    

Eestist osales joonistusvõistlusel 1136 lasteaia- ja koolilast 158 haridusasutusest. Sindi gümnaasium oli kõige aktiivsem ja tuli koolide alajaotuses võitjaks 77 tööga. Keskkonnaamet avaldas tänu õpilastele ja nende juhendajatele Heli Telmanile, Made Uigale, Maia Agarile ja Merike Lillelehele.

Nooremas vanuserühmas (5−11-a) esitati 832 pilti, vanemas rühmas (12−18-a) oli autoreid 304. Kõige enam kujutati piltidel lõhet, angerjat ja meriforelli. Nii suur osalejate arv oli korraldajatele üllatus. Mõlema vanuseklassis enim hääli saanud piltide autoreid tunnustab keskkonnaamet raamatu ja kaelasalliga. Auhinnad pälvivad ka aasta kala kõige meisterlikumad kujutajad.

Seitsmeliikmelise žürii esiletoodud pilte saab vaadata galeriist keskkonnaameti kodulehel. Joonistusvõistluse korraldasid Wildlife Forever ja World Fish Migration Foundation. Eesti osalust ohjas keskkonnaamet koostöös keskkonnaagentuuri ja kalanduse teabekeskusega. Viimasel on valminud koolidele kalandusteemaline õppefilm ja mälumäng vanemale põhikooliastmele.