Priit Põhjala.

Sõnal sabast: Iidam

Priit Põhjala.
2 minutit
198 vaatamist

See, mida tähendab fraseologism „iidamast-aadamast“, on küllap üldteada: esiteks ‘väga ammustest aegadest’, nagu lauses „need eelarvamused on iidamast-aadamast“; ning teiseks, harvematel juhtudel, ka ‘maast ja ilmast’, nagu lauses „mehed lobisesid iidamast-aadamast“.

Too „aadamast“ osutab muidugi piibli Aadamale, kusjuures väiketähte seletab asjaolu, et tegemist on üldnimestunud isikunimega. Üldnimena esineb sama isikunimi ka sellistes keelendites nagu „aadamaaegne“ (igivana, ajast-arust), „aadamaviin“ (vesi), „aadamakahvel“ (sõrmed söömisvahendina), „aadamaõun“ (mehe kõrisõlm) ja „aadamaülikond“ (mehe alastiolek). Lihtsalt „aadam“ öeldakse vahel mehe või üldse inimese kohta; nime algallikas, heebrea sõna adam tähendabki inimest või meest.

Sõnaga „aadamast“ on asjad selged, jääb veel ühendi esimene pool, „iidamast“. „Eesti keele seletava sõnaraamatu“ järgi tulebki nimisõna „iidam“ ette ainult ühendites – mis tähendab, et iseseisvalt, mingi kinnistunud sõnaühendi väliselt seda ei pruugita, ehk üksnes teoorias.

On tõenäoline, et „iidam“ polegi midagi enamat kui häälikuliselt ajendatud keelemänguline variant tüvest „aadam“, selle väikese variatsiooniga kordus, mille ülesanne on rõhutada väljendi ajalist ebamäärasust. Sarnaselt, teiste tüvede häälikuliselt ajendatud variantidena, võib tõlgendada näiteks ka sõnu „kila“, „rästi“ ja „podi“ ühendeis „kila-kola“, „risti-rästi“ ja „sodi-podi“.

Sääraseid varieerivalt kordavaid sõnu on nimetatud kajasõnadeks. Jaan Kaplinski määratluse järgi on kajasõna sõnapaari teine sõna, „mis osaliselt kordab esimest, ei esine aga kunagi iseseisva sõnana, nagu näiteks teine sõna eesti sõnapaaris tühi-tähi“ („Ideofoonidest meil ja mujal“, Keel ja Kirjandus 2, 2010). Kaplinski ohtrate näidete hulgas on veel tamili keele maram-kiram ‘puud ja sarnased taimed’ ning türgi kitap-mitap ‘raamatud ja muu seesugune’.

Selliseid, kajasõnu sisaldavaid ühendeid leidubki ohtralt ja seda ei maksa imeks panna – on ju häälikulisel variatiivsusel põhinevad keelemängud inimesele iidamast-aadamast meele järele olnud.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tasuta haridus ei peaks tähendama kultuurivaesust

Põhikooli riiklikku õppekava lugedes on selge, et kultuuriline haridus ja väärtuskasvatus on hariduse alus. Kultuurilise kogemuse kaudu…

3 minutit

Hea õpetamise mitmetahulisus

Mitmed neist õppejõududest, keda kõige kõrgemalt hindasin, kippusid saama teistelt tudengitelt negatiivset tagasisidet. Mõne populaarse professori loengud olid aga mulle pettumus. Õpetamisoskuste…

8 minutit

Eesti majanduse päästja on tänapäevane tehnoloogiaõpetuse klass

Esmapilgul ootamatultki on Eesti majanduse arengu pudelikaelaks saanud meie põhikoolide tehnoloogiaõpetuse klassiruumid, mis ei…

5 minutit
Õpetajate Leht