Priit Põhjala.

Sõnal sabast: Iidam

Priit Põhjala.
2 minutit
247 vaatamist

See, mida tähendab fraseologism „iidamast-aadamast“, on küllap üldteada: esiteks ‘väga ammustest aegadest’, nagu lauses „need eelarvamused on iidamast-aadamast“; ning teiseks, harvematel juhtudel, ka ‘maast ja ilmast’, nagu lauses „mehed lobisesid iidamast-aadamast“.

Too „aadamast“ osutab muidugi piibli Aadamale, kusjuures väiketähte seletab asjaolu, et tegemist on üldnimestunud isikunimega. Üldnimena esineb sama isikunimi ka sellistes keelendites nagu „aadamaaegne“ (igivana, ajast-arust), „aadamaviin“ (vesi), „aadamakahvel“ (sõrmed söömisvahendina), „aadamaõun“ (mehe kõrisõlm) ja „aadamaülikond“ (mehe alastiolek). Lihtsalt „aadam“ öeldakse vahel mehe või üldse inimese kohta; nime algallikas, heebrea sõna adam tähendabki inimest või meest.

Sõnaga „aadamast“ on asjad selged, jääb veel ühendi esimene pool, „iidamast“. „Eesti keele seletava sõnaraamatu“ järgi tulebki nimisõna „iidam“ ette ainult ühendites – mis tähendab, et iseseisvalt, mingi kinnistunud sõnaühendi väliselt seda ei pruugita, ehk üksnes teoorias.

On tõenäoline, et „iidam“ polegi midagi enamat kui häälikuliselt ajendatud keelemänguline variant tüvest „aadam“, selle väikese variatsiooniga kordus, mille ülesanne on rõhutada väljendi ajalist ebamäärasust. Sarnaselt, teiste tüvede häälikuliselt ajendatud variantidena, võib tõlgendada näiteks ka sõnu „kila“, „rästi“ ja „podi“ ühendeis „kila-kola“, „risti-rästi“ ja „sodi-podi“.

Sääraseid varieerivalt kordavaid sõnu on nimetatud kajasõnadeks. Jaan Kaplinski määratluse järgi on kajasõna sõnapaari teine sõna, „mis osaliselt kordab esimest, ei esine aga kunagi iseseisva sõnana, nagu näiteks teine sõna eesti sõnapaaris tühi-tähi“ („Ideofoonidest meil ja mujal“, Keel ja Kirjandus 2, 2010). Kaplinski ohtrate näidete hulgas on veel tamili keele maram-kiram ‘puud ja sarnased taimed’ ning türgi kitap-mitap ‘raamatud ja muu seesugune’.

Selliseid, kajasõnu sisaldavaid ühendeid leidubki ohtralt ja seda ei maksa imeks panna – on ju häälikulisel variatiivsusel põhinevad keelemängud inimesele iidamast-aadamast meele järele olnud.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Reili Argus: ümberõppe võimalused sõltuvad haridusest ja ettevalmistusest 

Intervjuu Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi direktori kohusetäitja, eesti keele professori Reili Argusega. Milliseid…

4 minutit

Miks on õpetajate tööaja ja -ülesannete uuringut vaja?

Vaid esindusliku valimi põhjal usaldusväärselt kogutud andmed võimaldavad näha, millised probleemid on üldised ja süsteemsed ning…

4 minutit

PISA tabeli taga: Briti hariduse tegelik seis

Inglismaa on rahvusvahelises võrdluses tugev, kuid omaenda varasema tasemega võrreldes pole areng olnud kuigi muljetavaldav. Kõrge koht tabelis…

8 minutit
Õpetajate Leht